Postmodernne Prometheus

December 31st, 2014

2014

Ja ongi üks aasta jälle läbi. Blogisse aasta jooksul ridagi mõistlikku juttu kirjutada ei õnnestunud ja rohkem justkui polegi midagi öelda. Oli lihtsalt selline mittemidagiütlev aasta. Ehk õnnestub uuel aastal jätkata uue hooga. Side lõpp.

December 31st, 2013

2013

Olen juba mitu korda aasta viimasel päeval teinud lühikokkuvõtte möödunud aastast. Praegu veel käesolev, 2013. aasta tundus mööduvat palju kiiremini kui eelmised. Kõik vaba aeg on justkui kuhugi kadunud, mõistus ainult ei võta, kuhu ta niimoodi kaob.

Eelkõige oli 2013. aasta minu jaoks füüsika õppimise aasta. Jah, kahjuks tuli veel vanas eas TTÜ-s hakata rinda pistma Füüsika I ja II nimeliste ainetega. Esimene osa on nüüd edukalt läbitud, teise osa suhtes peab vastuse andma järgmine kuu. Õnneks näib, et nõuded on viimaste aastatega lõdvemaks muutunud, vastasel juhul kulunuks füüsika õppimisele ajaliselt liigagi suur hulk tunde sellest aastast. Samas ei saa väita, et see oleks olnud raisatud aeg, mällu on tulevikuks talletatud nii mõndagi kasulikku.

Ebaõnnestumiste hulka tuleb kahtlemata lugeda poolelijäänud Coast-To-Coast matk Inglismaal. No kes kurat oskas ette näha, et Põhja-Inglismaal on kaks nädalat järjest ligi 30 kraadi sooja, päike paistab vahetpidamata ja kusagil ei tule piiskagi vihma. Ilm oli nii kuiv, et isegi rabades, kust tarkade raamatute põhjal jalgu märjaks tegemata kunagi läbi ei pääse, ei leidunud veetilkagi. Sellistes tingimustes oli targem matk pärast seitset päeva ehk ligikaudu poolel teel katkestada. Raja kõige keerulisem, Lake Districti osa, sealhulgas matkaraja kõrgeim punkt Kidsty Pike, õnnestus enne katkestamist siiski seljataha jätta. Plusspoolele võib kanda kapatäie kogemusi järgmisteks kordadeks ja kohtumised huvitavate inimestega, näiteks eestlasest baarimehega tillukeses Stonethwaite’i külas.

Miinuspoolele tuleb liigitada ka paljud pooleliolevad asjad, millega oleks soovinud selle aastanumbri sees valmis saada. Näiteks on endiselt lõpetamata Joss Whedoni filmi Palju kära ei millestki tõlge Subclubi jaoks. Õigemini, tõlge ise on juba ligi kaks kuud valmis, ent tiitrite ajastus jätab soovida ja nende korrigeerimine on nii nüri tegevus, et ei taha üldse edeneda. Nimekiri poolikutest asjadest on tegelikult häbematult pikk.

Aga muidu oli tore aasta.

September 14th, 2013

Sherlock Holmesi memuaarid ja kirvetõlge

Iga paari aasta tagant astun jälle sama reha otsa ja püüan lugeda eestikeelset tõlkekirjandust. Seekord osutus väljavalituks ametlikult täna ilmuv Arthur Conan Doyle’i Sherlock Holmesi memuaarid, mis mulle kui Eesti Päevalehe usinale tellijale juba mitu nädalat tagasi koju saadeti. Muidugi, kui eesmärk oleks tõeline krimiklassika sari, siis pidanuks Conan Doyle’ilt valikusse kuuluma Baskerville’ide koer või mõni teine pikem teos, mitte Sherlock Holmesi memuaarid, aga küünik minus arvab, et nende tõlgete autoriõigused ei kuulu Varrakule.

Kuid mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Praeguseks hetkeks olen lugemisega, mis ei taha sugugi edeneda, jõudnud alles 94. leheküljeni, sest tõlge ajab mind järjekordselt närvi, või nagu tänapäeval on moekas öelda: nörritab. Netiallikad väidavad, et see raamat ilmus eesti keeles esmakordselt 1993. aastal, aga kuna tiitellehe pöördel märgitakse tõlke autoriõiguse aastaks 2013, siis oleks olnud viisakas tõlge uuesti üle vaadata. Millegipärast kahtlustan, et seda pole tehtud.

Mis mind aga kõige rohkem hämmastab, on fakt, et selle raamatu on tõlkinud Krista Kaer, keda, nagu olen aru saanud, peetakse heaks tõlkijaks. On ta ju maakeelde ümber pannud Potteri-raamatud ja palju muudki. Sherlock Holmesi memuaaride tõlge jookseb samas kolinaga lati alt läbi ja minul oleks küll häbi sellise tõlke alla oma nimi kirjutada. Huvitav, kas tõesti pole keegi sel teemal varem sõna võtnud?

Hea küll, vaatame siis, mis mulle esimese 94 lehekülje jooksul silma on jäänud.

 

Ning-itamine
Konkurentsitult kõige rohkem häirib mind selle tõlke juures sõna ning liigkasutus. Kasutan seda mõnikord ehk isegi ülearu tihti, aga see, mis siin raamatus toimub, on juba naeruväärne. Viimati, kui kui keelereegleid vaatasin, ei olnud ja korduvkasutamine stiiliviga. Ning-ile sellist erandit mäletamist mööda ei tehta, kuid kõhutunde järgi hinnates esineb Sherlock Holmesi memuaarides keskmiselt üks ja kolme ning-i kohta. Võtame näiteks järgmise lõigu. Selles leidub lisaks ning-itamisele teisigi probleeme, aga neist allpool.

Ühel õhtul umbes kolmandal teeloleku nädalal oli arst tulnud vaatama ühte haiget vangi; ta pani käe tema koi alla ning see puutus vastu püstoleid. Kui ta oleks vait olnud, oleks ta võinud kogu meie ettevõtmise nurja ajada, aga ta oli närviline mehike ning hüüatas seepärast üllatunult ja läks näost nii kaameks, et vang mõistis ühe hetke jooksul, mis oli juhtunud, ning rabas arstist kinni. Enne kui mehike jõudis kisa tõsta, pandi talle tropp suhu ning ta seoti voodi külge. Ta oli tekile viiva ukse lukust lahti keeranud ning me tormasime sealt välja. Kaks vahimeest lasti maha nagu ka kapral, kes jooksis vaatama, mis on lahti. Kajutiukse taga oli veel kaks sõdurit, kes katsusid tääke püssi otsa kinnitada, sest näis, et nende püssid ei olnud laetud, ning nad lasti maha. Siis tormasime kaptenikajuti poole, aga kui me ukse lahti lükkasime, kostis seest prahvatus ning kapten lebas kajutis, ajud laiali Atlandi ookeani kaardil, mis oli laua külge kinnitatud, vaimulik aga seisis tema kõrval, suitsev püstol käes. Meeskond oli mõlemad kapteniabid kinni võtnud ning asi näis olevat otsustatud.

Kaheksa ning-i ja üks ja? No mis ma oskan öelda.

 

Asesõnatamine
Eesti keeles on pöördelõpud, mistõttu kasutame vähem asesõnu. Asesõnade liigkasutus jätab kohmaka mulje.

Näide: Kogu see vahejuhtum jättis mulle äärmiselt vastiku mulje ning mul ei olnud järgmisel päeval kahju Donnithorpe’ist lahkuda, sest ma tundsin, et minu sealolek tekitab mu sõbrale piinlikkust.

Paneme selle paremasse keelde, hoides ühtlasi kokku 12 tähemärki: Kogu vahejuhtum jättis mulle äärmiselt vastiku mulje ning mul polnud kahju järgmisel päeval Donnithorpe’ist lahkuda, sest tundsin, et minu sealolek tekitab sõbrale piinlikkust.

 

Liigne täis- ja ennemineviku kasutamine
Koolis õpetatakse varakult, et (korrektses) inglise keeles on ajavormide kasutus teistsugune kui eesti keeles. Kui eestlane ütleb näiteks: Ütlesin talle, mida ma temast arvan, siis inglane ütleb: Ütlesin talle, mida ma temast arvasin. Sellest tulenevalt tuleb inglise keelest eesti keelde tõlkides sageli ajavorme muuta. Siin ei ole seda tehtud.

Näide: Seega oli ilmne, et kunagi olid need tähed teile väga tähtsad olnud, kuid hiljem olite tahtnud neid unustada.
Parem: Seega oli ilmne, et kunagi olid need tähed teile väga tähtsad, kuid hiljem olete tahtnud neid unustada.

 

Mittevajalikud sõnalõpud
Eesti keeles võib käändelõpu teatud juhtudel ära jätta. Siin ei jäeta.

Näide: Sisse astuski keskmist kasvu, tumeda peaga, tumedate silmadega ja musta habemega mees, kellel oli juudi nina.

 

Lühivormi pole harv kasutamine
Sõnu pole, polnud jne kohtab harva. Enamasti kasutatakse pikemat varianti ei ole, isegi kohtades, kus see kõlab ebaloomulikult.

Näited: Donnithorpe’i näitelause eespool.
Oleksin vist tõesti minestanud, kui ma välja ei oleks läinud.
See teine asjaolu on Pinneri palve, et te ei ütleks oma töökohast lahti, vaid laseksite selle tähtsa ettevõtte direktoril oodata, et keegi härra Hall Pycroft, keda ta ei ole kunagi näinud, asub esmaspäeva hommikul kontoris tööle.

 

Segased, keerulised ja kohmakad laused
Näide: Nüüd te mõistate, mis tähtsus oli käekirjal, kui oletada, et teie asemel oleks ilmunud kohale keegi, kes oleks olnud hoopis teistsuguse käekirjaga, kui oli kirjutatud teie avaldus, siis oleks tema mäng muidugi kohe läbi olnud.

Kõlab nagu Salomon Vesipruuli looming, ainult komasid on rohkem. Selles “lauses” peaks olema vähemalt üks punkt, käekirjal järel. Originaalis muide leidubki seal punkt, millest eesti keeles on saanud koma. Üldse torkab silma komade ja põimlausete üleküllus. Miski ei keela näiteks Atlandi ookeani kaardil, mis oli laua külge kinnitatud kirjutamast kujul laua külge kinnitatud Atlandi ookeani kaardil. Lühem ja selgem.

 

Imelik sõnade järjekord lauses
Eesti keeles on sõnade järjekord lauses küll üsna vaba, aga mina olen aegade algusest olnud veendunud, et Maa all urus elas kääbik ja Kääbik elas maa all urus ei ole üks ja sama lause. Siin on sõnade järjekord aeg-ajalt samuti veidravõitu. Vt Donnithorpe’i lause.

Näide: Ta looberdas toast välja ning lahkus pool tundi hiljem meilt, jättes mu isa haletsusväärselt närveerima.
Parem: Ta looberdas toast välja ning lahkus meilt pool tundi hiljem, jättes (mu) isa haletsusväärselt närveerima.

 

Ebavajalikud sõnad
Tõlge kubiseb sellistest sõnadest nagu lihtsalt, just, parajasti, nüüdsama, see jne, mis ei anna tekstile sageli midagi juurde, lisades vaid ballasti. Nt Donnithorpe’i lauses on kindlasti mittevajalik üks kolmest: kas kogu, see või vahe.

Näide: Olen lihtsalt pisut endast väljas ning te peate minu käitumist just sellega seletama.
Parem: Olen pisut endast väljas ning just sellega tuleb minu käitumist seletada.

 

Väljendite otsetõlked
Näited: Seda oli mulle liiga palju ning ma ei suutnud midagi mõista. (It was altogether too much for me, and I could make no sense of it.)
Teate, tema vannub Londoni nimel ja mina Birminghami nimel, aga seekord võtan ma tema nõuannet kuulda. (He swears by London, you know; and I by Birmingham; but this time I shall follow his advice.)

Inglise keele mitteoskajad, mida teine lause tähendab?

 

Laused sisaldavad rohkem infot kui originaal
Ta osutas väikesele, hästi rõivastatud mustaverd mehele, kes teisel pool tänavat samas suunas tõttas. (He pointed to a smallish, dark, well-dressed man who was bustling along the other side of the road.)
Kui võitlus oli läbi, ei olnud laeval meie vaenlastest kedagi peale valvurite, kapteniabide ja arsti. (When the fighting was over there was no one left of our enemies except just the warders, the mates, and the doctor.)

 

Laused sisaldavad vähem infot kui originaal
Kahjuks saan tõlget võrrelda ainult netis rippuva Gutenbergi versiooniga, kuid lisaks puuduvale osale tõlgendab järgnev, meile juba tuttav lause toimunut ka muidu üsna loominguliselt.

Kajutiukse taga oli veel kaks sõdurit, kes katsusid tääke püssi otsa kinnitada, sest näis, et nende püssid ei olnud laetud, ning nad lasti maha. (There were two more soldiers at the door of the state-room, and their muskets seemed not to be loaded, for they never fired upon us, and they were shot while trying to fix their bayonets.)

 

Vananenud ja/või olematud terminid
Mitmes näites on juba esinenud sõna kapteniabi. Ometi on neid asjapulki minu mäletamist mööda kogu aeg tüürimeesteks kutsutud. Erialaterminid tunduvad üldse olevat tõlkija nõrk koht.

Näide: Meremehed olid vinnanud vööriraa ülestõusu ajal pakki, aga kui meie neist lahkusime, tegid nad purje uuesti lahti, ning et puhus kerge kirdetuul, siis hakkas parklaev meist aeglaselt eemalduma.

Minu põhjalik, Jules Verne’i teostel põhinev meremehekogemus väidab, et pole olemas sellist asja nagu vööriraa. Laeva esimene mast on fokkmast, mille küljes on fokkraa. Fokkraa küljes on fokkpuri. Kui puri on pakki seatud, siis on ta tõenäoliselt niigi lahti ja pole mõtet seda uuesti lahti teha, pigem keerati ta tagasi tuulde. Kinnine puri on rehvitud.

 

Möödatõlked
Näide: Wessexi karikas, 50 sovrinit igale, lisaks iga võidetud jala eest, 100 sovrinit nelja- ja viieaastastele hobustele. (Wessex Plate [it ran] 50 sovs each h ft with 1000 sovs added for four and five year olds.)

See näide on küll üsna ebaaus, sest küllap pole meist keegi 19. sajandi traavivõistlustel käinud, mistõttu on raske aru saada, mida Conan Doyle täpselt mõtles, ja komade puudumine teeb selle veelgi raskemaks. Aga eestikeelne lause on siiski väga segane, minu pea kohale tekkis suur küsimärk ja pealegi on tuhandest saanud sada. Sellepärast seadsingi endale eesmärgi välja selgitada, mis siin tegelikult kirjas on. Paneme kõigepealt paika kirjavahemärgid: Wessex Plate, 50 sovs each, h. ft., with 1000 sovs added, for four and five year olds.

Traavivõistlustest tean vähe, küll aga osalen aeg-ajalt pokkeriturniiridel, mistõttu oli kohe selge, et 50 sovrinit on tõenäoliselt osavõtutasu, millele korraldajad lisavad omalt poolt veel 1000. Lõpp on samuti selge, omavahel võistlevad nelja- ja viieaastased hobused. Jääb ainult salapärane h. ft. Tuleb tunnistada, et minu mõte liikus esialgu samuti jala kui pikkusühiku suunas, aga miski siiski ei klappinud. Pärast kolmveerandtunnist guugeldamist ja allaandmisele juba väga lähedal olles saabus lõpuks selgusehetk: h. ft. on lühend sõnadest half forfeit ja tähendab, et loobumise korral makstakse tagasi pool rahast. Ei mingeid jalgu.

 

Üleüldine lohakus
Traavivõistlusel osalevad järgmised hobused: Neeger, Rusikavõitleja, Desborough, Hõbelauk, Iiris, Rasper. Neli nime on tõlgitud, kaks mitte. Desborough on kohanimi, mida ei saagi tõlkida, aga Rasper? Vihje: rasp – teatav heli, -er – tegijanimi.

Gloria Scottis on olulisel kohal salakiri, mis esineb tekstis kaks korda.

Variant 1: Kõik ulukiliha tellimused on nüüdseks läbi. See metsaülem Hudson, kellest keegi rääkis, sai nüüd kõik kärbsepaberi tellimused. Päästa tuleb teie oma emafaasani ja poegade elu.
Variant 2: Kõik ulukiliha tellimused on nüüdseks juba läbi. See metsaülem Hudson, kellest keegi rääkis, sai nüüd kõik kärbsepaberi tellimused. Päästa tuleb sinu oma emafaasani ja poegade elu.

Nagu jutust selgub, peab iga kolmandat sõna lugedes saama järgmise mõtestatud teksti: Kõik on läbi. Hudson rääkis kõik. Päästa oma elu. Proovime.

Variant 1: Kõik on see. Kellest sai kärbsepaberi. Tuleb emafaasani elu.
Variant 2: Kõik on läbi. Hudson rääkis kõik. Päästa oma poegade.

Hmm.

 

Aitab vast kah, niigi sai igavene romaan kirjutatud. Lisan vaid seda, et need näited siin on vaid jäämäe veepealne osa, mägi ise on aga oi-oi kui suur.

December 31st, 2012

2012. aasta kokkuvõte

2012. aasta on kohe-kohe läbi ning jälle käes aeg blogi varjusurmast äratada. Väga pikalt ei viitsi seekord kirjutada, mainin vaid seda, et varem tehtud plaanid jäid mööduval aastal suuresti teoks tegemata: Comic-Con jäi külastamata, matkade kohta ei ilmunud blogisse ridagi ja Buffy-Angeli osade kajastamine jäi samuti pooleli. Ühel hetkel jäi vaba aega lihtsalt liiga väheks, et iga päev veel 400-500 sõna välja mõelda ja kirja panna. Vahest on paremgi, kui karm graafik takka ei sunni. No ei tule seda vaimu alati peale.

Üht-teist sai 2012. aastal siiski tehtud ka: sai käidud tööl, koolis ja TechEd-il, suvel autoga Pariisi ja tagasi matkatud. Ilm oli matka ajal samuti suurepärane, juulis oli sooja alla 10 kraadi (Kesk-Euroopas!) ja enam-vähem kogu aeg sadas vihma. Külastatud riikide nimekirja lisandusid Holland (kus Microsoft sundis mind neli päeva roppus rinnas ringi käima), Luksemburg, Prantsusmaa ja Austria.

Head 2013. aastat kõigile!

December 31st, 2011

Aastakokkuvõte 2011

Mida siis 2011. aasta kohta tervikuna öelda? Selleks aastaks antud lubadus Šotimaa matkadest kirjutada jäi igatahes täitmata ja Hadrianuse valli reisist olen samuti vaid sissejuhatuse suutnud valmis meisterdada, kuid tervikuna peaks näha olema, et sel aastal on lisandunud terve pinutäis blogipostitusi, nii et vahest jõuan reisimuljeteni järgmisel aastal. Loodetavasti on selleks ajaks midagi ikka veel meeles.

Aastast endast polegi eriti midagi rääkida. Ehk vast seda, et üldmulje on pisut parem kui eelmisest aastast, sest aasta teises pooles jäi töö juures tegemist ootavate asjade nimekiri lõpuks pisut lühemaks, mis on ainult tervitatav. Samuti, nagu blogistki näha, läksin üle mitme-setme aasta tagasi kooli, et omandada magistrikraad informaatikas. Vaatame, kui hästi see õnnestub, esimesed ainepunktid on igatahes käes. Kusagilt peab see aeg aga tulema, mistõttu vähendasin mööduval aastal oluliselt enda kinokülastuste arvu. Enam ei kujutagi hästi ette, kuidas ma suutsin enam-vähem kõik filmid kinos ära vaadata, sest aeg lihtsalt kaob kuhugi ära. Huvitav, kuidas seda varem jagus?

Loodame, et algav maailmalõpuaasta tuleb veelgi positiivsem. Praegune mõte on suvel minna ja vaadata, mida see Comic-Con endast kujutab, kuid kuna sinna aretatakse mingit eriti püssi registreerimissüsteemi, siis ei ole päris kindel, mis sellest asjast saab ja kas registreerimise ajaks veel hotellikohti ka jagub. Ju see paari kuu jooksul näha on. Aga negatiivne kraam las jääda aastal 2012 parem tulemata.

December 31st, 2010

2010. aasta kokkuvõte

2010, erinevalt 2009-st, oli suhteliselt keskpärane aasta. Üht-teist meeldejäävat oleks küll meenutada, aga reisijutu kirjutamise vaim läks ühel hetkel pealt ära, nagu näha, ja enam-vähem kõik huvipakkuv toimus just tolle reisi ajal. Minu 2011. aasta uusaastalubadus ongi seega lõpetada laisklemine ja reisimuljed edasi anda, ehkki väga-väga pika hilinemisega. See peab aga veel mõne aja ootama, kuni euro tulekuga seotud tulekahjude likvideerimine möödas. Terve ülejäänud aasta ongi möödunud töö tähe all, kuid tahaks väga loota, et edaspidi sõltub minust natukene vähem ja jääb üle aega ka millegi muuga tegeleda. Vast ei ole lootus sedapuhku ainult lollide lohutus…

Ilusat 2011. aastat kõigile!

December 31st, 2009

2009. aasta kokkuvõte ja uusaastalubadused

Mäletan selgesti, kuidas ma eelmise aasta lõpus firma jõulupeol rõõmsalt ütlesin, et 2008 oli minu jaoks väga hea aasta. Tõepoolest oli: üle hulga aja püstitasin endale selged eesmärgid, mida edaspidi peale hakata ja kuhu välja jõuda. Sel aastal ma neile lähemale ei jõudnud, pigem vastupidi. Jah, võin julgelt väita, et 2009. aasta on olnud minu senise elu kõige halvem aasta. Selge märk, et aastad pole vennad.

Samas ei kimbutanud mind sugugi surutis nagu paljusid teisi. Vastupidi, majanduslikult läheb asi pigem paremuse suunas. Tõelised probleemid on olnud mujal. Üks väheseid asju, mis mind rööpast välja suudab viia, on reetmine, mida sel aastal pole juhtunud mitte üks ega kaks, vaid koguni kolm korda.

Enda hinnang pole muidugi teab mis objektiivne, aga arvan, et olen võrdlemisi abivalmis inimene. Kes teab, ehk on mõni lugejagi seda oma nahal kogenud… Mindki on läbi aastate väga palju aidatud ja võib-olla pole ma alati osanud oma tänu piisavalt hästi väljendada. Vahest olen muutunud paremaks inimeseks kui enne, igatahes pole ma kunagi varem tundnud nii tugevat soovi teist inimest aidata kui sel aastal. Vastutasuks olen saanud kaela sellise hunniku solvanguid ja soppa, et seda jätkub õige pikaks ajaks. Muuhulgas olen pidanud kuulma, et olen: pahatahtlik, ignorant, ebakompetentne, valetaja, ajuvaba, pealetükkiv, enesekeskne, üleolev. Kindlasti veel muudki, mis hetkel ei meenu. Seda kõike aastal, mis on võib-olla üldse esimene aasta, kus ma pole (vähemalt enda arvates) teinud midagi, mille pärast häbeneda või piinlikkust tunda. Ma pole eladeski nii palju kurja teinud, et see ära teenida, ehkki mõndagi oleks kahtlemata saanud paremini teha. Käituda alati nii, et seda poleks võimalik mitmeti mõista, ma kahjuks veel ei oska.

Küll puudub sellest nimekirjast üks sõna, mida teavad kõik mu lähemad tuttavad: kangekaelne. Süüdistused, eriti alusetud süüdistused, tekitavad minus ainult trotsi ja tahtmist tõestada, et eksivad teised, mitte mina. Üks süüdistajaist, kellega me pole muide kordagi kohtunud ega isegi suhelnud, juba oli sunnitud oma sõnade pärast vabandust paluma ja ma olen kindel, et kunagi peavad oma eksimust tunnistama teisedki, kuigi see võib omajagu aega võtta.

Siiski on mõned inimesed pidanud sellel aastal minu pärast kannatama, sest eelpoolmainitud üleelamised on negatiivselt mõjunud minu töövõimele ja tööde valmimine seetõttu ülemäära veninud. Ma pole ühelgi varasemal aastal nii palju Dynamicsit vahtinud, aga väga raske on tööle keskenduda, kui mõtted oma rada liiguvad. Võib-olla olen ma töökaaslasi alt vedanud, aga suuresti endast mitteolenevatel põhjustel. Loodan, et nad saavad sellest aru. Positiivne on see, et tahtmine midagi teha on hakanud jälle tagasi tulema.

Aga kõigest hoolimata juhtus lõppeval aastal nii mõndagi positiivset: üle hulga-hulga aja sai käidud külas Lõuna-Eestis elavatel isapoolsetel sugulastel, suure surmaga sai valmis Dr. Horrible’i tõlge, väiksema surmaga said valmis 5 Naruto osa tõlked (ja uuel aastal tuleb loodetavasti lisa), käisin esimest korda klassikalise muusika kontserdil, vaatasin esimest korda kinos ooperit ja kindlasti veel muudki. Samuti tean ma täpselt, mis oli minu selle aasta kõige õnnelikum päev: 5. märts. Mis sel päeval siis juhtus? Ei juhtunudki midagi erilist, tundsin lihtsalt üle hulga aja esimest korda, et olen endale saanud uue ja toreda sõbra. See tunne oleks tõesti võinud kauem kesta…

2010. aasta osas on samuti püstitatud selge siht minna pärast mõneaastast pausi tagasi ülikooli, sedapuhku magistriõppesse. Samuti on kaalumisel mitmeid huvitavaid reisiplaane, kuid midagi kindlat pole ma selles osas veel otsustanud. Võiks ju lubada, et uuel aastal püüan blogi usinamalt pidada kui seni, aga sageli on huvitavamatki teha kui oma mõtteid kirja panna, ehkki juba mõnda aega mõlgub peas mõte kirjutada aeg-ajalt inglise keeles Dynamicsi või siis programmeerimise kohta üldisemalt, aga see on seni jäänud pidama ajapuuduse taha. Kui kellelgi on ideid, millest kirjutada, siis võib sellest alati mulle teada anda ja võib-olla ühel päeval kirjutangi.

Jääme siis lootma uut ja paremat 2010. aastat. 2009. aastast halvem see ju ometi ei saa tulla?!

October 10th, 2009

Häired veebilehe töös

Seoses väikeste remonditöödega (akna vahetus) võib lähipäevil esineda ajutisi ja loodetavasti lühiajalisi häireid veebilehe töös.

August 31st, 2009

Põrgutee on sillutatud heade kavatsustega

Olen ennegi märganud, et mõned inimesed ei saa sarkasmist aru, aga täna tuli ette üks eriti raskekujuline juhtum. Ilmselt oli teema liiga tõsine. Ma ei mõelnud ka üldse, et seda niimoodi annab tõlgendada. Oh mind küll…

Või on asi milleski muus? Ma ei saagi täpselt aru. Täielik hämming…

May 24th, 2009

Indrek Tarand, 16115

Olen juba aastaid väga poliitikakauge inimene ega teagi, kas ma lähenevatel valimistel üldse valin ja kui valin, siis keda ma valin. Küll aga tean ma, keda ma kohe kindlasti ei vali. See mees on Indrek Tarand.

Iga kord, kui ma kinos istudes tema reklaami näen, paneb mind kukalt kratsima, kes on selle reklaami sihtgrupp. Arvasin, et Tarand võiks peale minna pigem intellektuaalidele, kuid labasusega neid vist väga ei meelita. Aga äkki olen ma ainus, kellele see reklaam täiesti vastuvõetamatu on? Mitte ei mõista…