Nagu nõiaväel on lubatud paarist päevast saanud pool aastat, aga minu 2008. aasta uusaastalubadus on see, et sellel aastal kirjutan siia blogisse veidi tihedamini kui seni, nii et teeme siis algust. Kõigepealt tuleks vist ennast tutvustada, kuigi üldiselt mulle endast rääkida eriti ei meeldi. Ühesõnaga, minu nimi on Valmar (kes väga tahab, suudab vähese vaevaga välja selgitada ka perekonnanime) ja selle postituse kirjutamise hetkel olen 32 aastat vana. Oma elu esimesed 18 aastat elasin Haapsalus, aga siis sai keskkool läbi ja olin sunnitud kolima Tallinna, kus elan tänaseni. Sellest ajast alates olen leiba teeninud põhiliselt ärirakenduste programmeerimisega, alustades väiksematest ja liikudes järkjärgult edasi suuremate poole. Nii olengi viimastel aastatel tegelenud Axapta rakendustega. Kui nüüd päris aus olla, siis on selle toote nimi küll juba mõnda aega Microsoft Dynamics AX, aga minu arust pole see kuigi suupärane, mistõttu mina kutsun seda Axaptaks edasi. Üritan end kursis hoida ka muude programmeerimiskeeltega, et tavaprogrammeerimist mitte ära unustada.

Nii, nüüd olen endast piisavalt rääkinud ja edasi selle juurde, mida siit blogist tulevikus loodetavasti lugeda saab. Kõik sõltub muidugi sellest, palju mul viitsimist jagub sellega tegeleda, iga päev ma päris kindlasti ei viitsi siia kirjutada ja vaevalt mul nii palju öeldagi oleks, aga aeg-ajalt loodan ikka endast teada anda. Kui kõik läheb sedamoodi, nagu plaanin, siis esimese asjana saab siit lugeda reisikirjeldust mu hiljutisest reisist USA-sse ja Mehhikosse. Vähemalt kavas on kirjutada veel: filmidest, kuna kõik mu tuttavad teavad, et elan põhiliselt kinos, muudest kultuuriüritustest, Joss Whedonist ja tema tegemistest, reisimisest, oma tööst ja programmeerimisest üldisemalt, subtiitrite tõlkimisest ja kõigest muust, millest pähe tuleb. Millest ma kindlasti ei kirjuta: töö- ja erasaladustest ning oma eraelust. Jäägu selleks teiste inimeste blogid.

Järgmiste lugemisteni juba õige pea.