Hommikul ärgates tabas mind ebameeldiv üllatus: parem silm ei näinud peaaegu mitte midagi. Üritasin siis veel mõne tunni magada, aga muutust positiivses suunas ei toimunud. Ei jäänud üle muud, pidi hakkama mõtlema haigla külastamise peale. Niipalju siis festivaliplaanidest.

Algatuseks läksin Waverley raudteejaama, mis on ainus mulle teadaolev WiFi leviala Edinburghis. Seal panin teele ühe sünnipäevaõnnitluse ja selgitasin välja, et Edinburghis on olemas spetsiaalne silmakliinik, mis ei asugi väga kaugel. Kui ma sinna aga kohale jõudsin, selgus, et seal võetakse nüüd vastu ainult tööpäeviti ja muul ajal tuleb pöörduda tavahaigla erakorralise abi osakonda. Suurest nördimusest läksin tagasi hostelisse ja magasin veel paar tundi.

Pärast seda uinakut kõmpisin uuesti Waverley jaama, et uurida, kus see üldhaigla siis asub. Tuli välja, et see on juba tubli tunnise jalutuskäigu kaugusel. Mis siis ikka, saabki enne matka veel saapaid katsetada. Õnneks viis sinna suhteliselt sirge tee, mis möödus muuhulgas Arthur’s Seatist ja Holyroodi pargist. Haiglas kulus nagu Eesti omadeski ilmatuma aeg, kuid vahe oli selles, et Šotimaa arstidel oli rohkem mahti minuga tegelda, kui see aeg lõpuks kätte jõudis. Kokku passisin seal umbes neli tundi, millest kaks ja pool kulus ootamisele, aga poolteist tundi uuriti ja puuriti mind väga põhjalikult. See on ilmselt pikem aeg kui kõik sel aastal Eestis tehtud silmaarstil käigud kokku. Lõpuks jõudis arst järeldusele, et lugu on ikka paha küll ja tuleb teha veel üks süst, aga täna ei saa seda kahjuks teha, sest vajalikud rohud on silmakliinikus (mida põrgut?) ja ma pean homme hommikul sinna tagasi minema. Küll andis ta salvi, mida ööseks silma panna. Kogu see lõbu ei läinud mulle sentigi maksma: ei teagi, kas vaadati, et tegu on kuskilt arengumaalt pärit inimesega, või on Suurbritannias erakorraline arstiabi tasuta. Ei tohiks justkui olla…

Kui ma arstilkäigult tagasi jõudsin, siis oli kell juba peaaegu 10 õhtul, nii ei jäänudki üle muud kui pisut aega toas vegeteerida ja jälle magama minna. Homse päeva plaanis ootas sõit Glasgow’sse, kust pidi algama mu matk, ent nagu selgus, tuleb enne seda veel kord polikliinikusse minna.