Sellenädalaseks blogipostituse ülesandeks on ühe vabalt valitud sotsiaalvõrgustiku analüüs. Ja mis oleks analüüsimiseks parem võrgustik kui Facebook? Täpsuse huvides otsisin välja, millal ma täpselt Facebookiga liitusin ja selleks kuupäevaks osutus 11. november 2007. Järelikult astusin liikmeks mõnevõrra varem, kui Facebook Eestis tõeliselt populaarseks sai ja Orkutilt kasutajaid üle lööma hakkas. Tänaseks on mul konto seega olnud juba peaaegu neli aastat.

Matt Webb kasutab sotsiaalse tarkvara iseloomustamiseks järgmisi faktoreid:

  • Identiteet – peaaegu kõik, keda tunnen, esinevad Facebookis oma nime all, mis minu arust on väga tervitatav. Samuti pole eestlastel kuigivõrd kombeks panna oma profiilipildiks mõne tuntuma tegelase pilt, mida kahjuks ei saa kõigi Facebooki kasutajate kohta öelda. Küll võib aga Facebookis eestlast nähes väita, et suure tõenäosusega näeb ta välja samasugune nagu profiilipildil, kuid me ei tohiks ära unustada, et tõenäoliselt käitub inimene virtuaalselt siiski teisiti kui tavaelus.
  • Kohalolek – Mõni aeg tagasi lisandus Facebookile reaalajavestluse võimalus, mis näitab ühtlasi ära, millised kasutajad hetkel sisselogitud on. Kuna kasutan suhtlusprogrammiks Trilliani, siis olen “kohal” arvatavasti 24/7, nii et igaühe puhul ei vasta see staatus tegelikkusele. Samuti saavad need, kes näevad ohtu oma privaatsusele, selle välja lülitada, ehkki Facebookil on kombeks sätteid ühest kohast teise tõsta, nii et õige linnukese leidmine võib olla paras peavalu.
  • Suhted – Facebook nimetab kõiki inimese kontakte “sõpradeks”, mille põhjust tuleb ilmselt otsida Facebooki algusajast, mil tegu oli koolisisese võrgustikuga. Eestis on sõnal “sõber” pisut teistsugune tähendus kui Ameerikas ja ühel inimesel pole häid sõpru tavaliselt kuigi palju. Seetõttu võiks suuremat osa Facebooki-sõpru nimetada lihtsalt tuttavateks. Aja jooksul on Facebooki lisandunud ka üha rohkem võimalusi kontakte grupeerida.
  • Vestlused – nagu juba mainitud, on Facebookis olemas nii reaalaja- kui muu suhtluse võimalus. Siiski on Facebooki tugevad küljed mujal ja puhtalt vestlemiseks on otstarbekam mõni teine kanal.
  • Rühmad – esialgu oli kontaktide rühmitamise võimalus olematu, sai vaid võrgustikesse (network) kuuluda, kuid täna saab kontakte igapidi rühmitada ja ainult nendega suhelda. Lisaks on olemas fännilehed (avalikud) ja vestlusgrupid (võivad olla nii avalikud, suletud kui salajased).
  • Reputatsioon – otsene reputatsiooni süsteem puudub, kasutajad saavad vihjata, et miski neile meeldib (Like-nupp), kuid vähemalt seni puudub võimalus sama konkreetselt mõista anda, et mõni asi neile ei meeldi. Selleks peab juba kirjapandut lugema hakkama.
  • Jagamine – üks Facebooki eesmärk ongi oma elus toimuvat teistega jagada. Sageli on olnud probleem, et inimene jagab liiga palju, näiteks mängimise kohta, mis paljusid ei huvita. Praegu saavad kasutajad väljastatava ja vastuvõetava info voogu tunduvalt paremini kontrollida kui vanasti, seega ei tohiks see enam väga suur probleem olla.

Viimasel ajal tundub, et Facebooki-aktiivsus justkui väheneb, vähemalt minu tuttavate puhul on see nii. Tõenäoliselt on tegemist teatava küllastumisega, Facebook on kaotanud oma uudsuse ja võlu. Samal ajal ei ole ma märganud erilist tungi Google+ suunas, mis peaks ometi olema uus ja huvitav. Mina ise ei ole Google+ ja Facebooki vahel suuri erinevusi leidnud ja erilist stiimulit Google+ peale üle minna ei näe. Prognoosin, et kasutajate massiliseks kolimiseks Google+ peaks Facebook täiesti loorberitele puhkama jääma, umbes nagu Myspace omal ajal. See aga tundub lähiajal võrdlemisi ebatõenäoline.