Postmodernne Prometheus

December 13th, 2011

Vampiiritapja Buffy – 1×01 – Põrguvärava tervitus (Welcome To The Hellmouth)

Vampiiritapja Buffy 1. osa Põrguvärava tervitus (Welcome To The Hellmouth) algab sellega, kuidas 16-aastane Buffy Summers, kes on Los Angeleses koolist välja visatud, kolib koos oma emaga Sunnydale’i linnakesse, et alustada uut elu. Paraku selgub võrdlemisi ruttu, et kahtlane element, kelle pärast ta üldse välja visati, ei ole sugugi suurlinna maha jäänud ja Sunnydale’is on vampiire ning muid kolle isegi rohkem.

Nii. Seda osa olen ma tänaseks päevaks näinud ligemale 40 korda, sest algaja tõlkijana ei jäänud ma oma kätetööga sugugi rahule, seda ühe uuesti ja uuesti üle vaadates, mistõttu on loogiline, et ühel hetkel sai mul temast küllalt. Võib täiesti liialdamata öelda, et millalgi oli Põrguvärava tervitus mul täies ulatuses sõna-sõnalt peas. Seetõttu vaatasingi seda viimase kümne aasta jooksul alles kolmandat korda. Mark ja mitmed kommentaatorid toovad välja, et pilootosale iseloomulikult on see küllaltki rabe ning väga 90-ndatesse püsima jäänud. Mina seda ei näe. Osa on endiselt sama hea kui aastaid tagasi (ega ma seda muidu mitukümmend korda vaadata poleks kannatanud), eriti esialgse põlve otsas tehtud piloodiga võrreldes. Näiteks meeldib mulle väga stseen, mille ajal jooksevad külalisosatäitjate nimed (Mark Metcalf, Brian Thompson, David Boreanaz…). 90-ndad küll, aga head 90-ndad. Küll väärib äramärkimist, et suur osa tegevusest toimub sama pimedas nagu Doom 3 ja on pigem hoomatav kui nähtav.

Kuna tegemist on esimese osaga, siis näeme siin mõistagi esmakordselt suurt hulka tegelasi: Buffy (Sarah Michelle Gellar), Xander (Nicholas Brendon), Willow (Alyson Hannigan), Cordelia (Charisma Carpenter), Giles (Anthony Stewart Head), Käskija (Mark Metcalf), Luke (Brian Thompson), Angel (David Boreanaz), direktor Flutie (Ken Lerner), Darla (Julie Benz), Joyce e Buffy ema (Kristine Sutherland) ja Jesse (Eric Balfour). Mõnede eluiga sarjas jäi üpris lühikeseks, kuid Buffy, Xander, Willow, Giles ja Angel pidasid vastu viimase osani, ehkki osad neist kadusid vahepeal ekraanilt.

Mida veel lisada? Ehk seda, et samamoodi kui Mark mõtlesin ka mina omal ajal Brian Thompsonit nähes, et ohoo, see on ju tulnukast pearahakütt Salatoimikutest. Brian Thompsoni tegelane Luke saab omale ka minu arvates pilootosa parimad repliigid (I don’t care ja You’re strong. I’m stronger.). Ning ehkki Michael Sheen on vist ainsana ära tabanud, mida Videviku-filmid endast kujutavad, on tema Aro Käskija kõrval poisike ja Mark Metcalfi rollisooritus endiselt camp‘i tipptase. Samuti tuleks ära mainida algustiitrid ja tunnusmuusika, mis mulle kohutavalt meeldib, ehkki tean, et on inimesi, kellele see üldse peale ei lähe. Huvitav, ma ju pole 90-ndate laps. Ah jaa, ja kuidas on võimalik, et Mark ei tea, kes on Angel?!

Kokkuvõtteks: mis siis, et tegevus toimub 90-ndatel, tegelaste rõivad on tobedad ja Willow’l seljas kartulikott. Praegu naerame nende riiete ja MacGyveri mullet‘i üle, kahekümne aasta pärast jällegi tänaste sarjakangelaste üle. Aegunud on vaid vihjed popkultuurile, kuid Buffy pilootosa on endiselt sama vaadatav kui (ligemale) 15 aastat tagasi. 9/10

P.S. Dialoog on kohati siiski ülepingutatud, aga see Whedoni puhul väga ei üllata.

December 13th, 2011

Vampiiritapja Buffy

Puhta juhuse läbi leidsin täna ja just õigel ajal huvitava veebilehe, millel üks meeskodanik kavatseb ära vaadata terve Vampiiritapja Buffy sarja, kommenteerides pärast iga osa, mida ta täpselt asjast arvas. Ülimalt huvitav oleks teada, millise kivi all ta viimased 15 aastat on elanud, sest esimene kommentaar näitab, et ta on sarjas toimuvast tõepoolest õndsas teadmatuses. Kuna mul endalgi pole hetkel targemat teha (ptüi, milline vale), siis mõtlesin, et prooviks õige Buffyt temaga koos uuesti vaadata ja vahest ka mõne sõnaga kommenteerida, kui viitsin. Viis osa nädalas ära vaadata ei tohiks just ülemäära kontimurdev töö olla, rohkem on kahtluse all see, kui väga jagub tahtmist sellest blogida. Ei tohi ära unustada, et kokku valmis sarja 144 osa, lisaks võiks õigel hetkel hakata tähelepanu pöörama ka spin-off sarjale Angel, mida tehti veel 110 osa. Kokku seega 254 osa. Päris hirmuäratav, nii et vaatab, mis sellest saab.

Kui minu info ei valeta, siis tekib uue osa kohta info tema saidile kell 11 õhtul, mis tähendab, et peaksin püüdma samaks ajaks ka ise miskit valmis kribada. Esimese osa ülevaade pandi üles eile, mina panen oma jutu üles täna samal ajal, olles temast järelikult päeva jagu maas. See annab mulle hea võimaluse läbi lugeda, mida ta asjast arvas, ning lisada vajadusel omapoolseid kommentaare. Ent isegi kui ette võetud projekt osutub edukaks, tuleb selle jooksul kindlasti ette kõrvalekaldeid graafikust, kui on vaja muude kiireloomuliste asjadega tegeleda. Tahaks siiski loota, et vähemalt tagantjärele õnnestub iga osa kohta midagi öelda.

Kirjutaks siis alustuseks veel natuke sellest, kuidas minust endast Buffy ja Joss Whedoni fänn sai. See ei juhtunud üleöö ja Buffyt ei vaadanud ma sugugi algusest peale. Selleks oli kolm põhilist põhjust:
1. Pealkiri ei äratanud erilist huvi.
2. Mul oli mingi seletamatu vastumeelsus Sarah Michelle Gellari isiku suhtes. Ei oskagi öelda, millest see tingitud oli.
3. Sarja näidati meil pühapäeva õhtul kella 6 ajal, aga sel ajal sõitsin tavaliselt bussiga Haapsalust Tallinna.

Mingil ajal hakkasid kordused mulle aga huvi pakkuma ja üheks esimeseks süžeeliiniks, mida nägin, oli kaheosaline Surprise-Innocence. Pärast seda vaatasin veel vahelduva eduga üht-teist, kuni kätte jõudis teise hooaja finaal: Becoming. Selles toimunu tabas mind täiesti ootamatult, sest Internet ja spoilerid ei olnud tol ajal veel minu teadvusse jõudnud. Küll ruttasin pärast osa vaatamist esimesel võimalusel uurima, mis edasi saab, teadmatus oli lihtsalt liiga tappev. Ja nii see algas. Vahepeal õnnestus kusagilt Soome pealt ära näha enam-vähem kõigi kahe esimese hooaja osade kordused, nii et kui TV3 pealt algas kolmas hooaeg, vaatasin seda juba kohe, kui osad eetrisse jõudsid, endamisi samal ajal tõlget kirudes, mis peaaegu kõik paremad killud kui ebaolulise tõlkimata jättis. Sellest tulenevalt olen ise teinud mõned Buffy tõlked (saadaval hästivarustatud kohtades), kusjuures sama tempoga jätkates peaks kõik osad olema tõlgitud aastaks 2200.

Asume siis aga julgesti teele tähtede poole.

|