Postmodernne Prometheus

December 16th, 2011

Vampiiritapja Buffy – 1×04 – Õpetaja lemmik (Teacher’s Pet)

Vampiiritapja Buffy 4. osas kaob salapäraselt meile eelmises osas tutvustatud dr Gregory (William Monaghan). Tema asemele saabub seksikas asendusõpetaja prl French (Musetta Vander), kellest õpilaste meespool väga pöördesse läheb. Midagi on aga mäda Taani riigis…

Mark kirjutas oma blogis, et temale see osa ei meeldinud ning ma saan tema põhjendustest täiesti aru. Arusaamatum on aga see, et kommentaare lugedes Õpetaja lemmik peaaegu mitte kellelegi ei meeldinud. Tolleks hetkeks oli artiklil 356 kommentaari, ent ainult 2 tegelast julgesid piiksatada, et nende arvates polnud osal suurt häda midagi. Huvitav, kas on minul teistest kardinaalselt erinev maitse või kardavad nemad massist erineda, kuid minu meelest on tegemist esimese nelja osa kõige tugevama stsenaariumiga, mille autoriks pealegi David Greenwalt, tunduvalt tuttavam nimi kui keegi Dana Reston. Tõsi, selleks peab uskuma, et eksisteerib taoline asi nagu naise kuju võtta suutev inimesesuurune palvetajaritsikas. Pisut raugeb stsenaariumi hoog alles veidi enne lõppu, kui Xander prl Frenchile külla läheb, aga esimesed 30 minutit on vähemalt minu meelest suurepärased ja tõeline pärlite paraad. Eriti meeldib mulle vahetult algustiitrite järel olev stseen, Already Met You on lihtsalt nii hea lugu.

David Boreanaz on samuti käinud vahepeal näitlemistunde võtmas ning ehkki irve pole veel päriselt kadunud, liigub ta siiski juba selle Angeli suunas, keda kõik teavad. Negatiivse külje pealt võiks ära mainida mannetud eriefektid ning puändi, mis vist jääbki igaveseks õhku rippuma. See aga üldpilti ei muuda ja mina olen osaga rahul. 9/10

Muide, kes on minu tõlget näinud, teab, et seal oli osa pealkiri tõlgitud kui Õpetaja pailaps, aga olen vahepeal ümber mõelnud ja mulle tundub, et Õpetaja lemmik annab pealkirja eesti keeles justkui paremini edasi. Tegelikult peakski mingil ajal vähemalt nelja esimese osa tõlked üle vaatama ja ära parandama. Juba nende vormistuslik külg jätab soovida, aga kahtlemata saab neid ka sisulise poole pealt paremaks teha. Tuligi selline lühike jutt täna.

December 16th, 2011

Wiki retsensioon

Viimaseks “Sotsiaalse tarkvara” ainega seotud blogipostituseks jääb ühe aine raames koostatud wiki retsensioon. Valisin retsenseerimiseks wiki, mille teemaks oli “Sotsiaalvõrgustikud professionaalide koostöövahendina”. Kuna pähe ei tulnud ühtki paremat mõtet, siis nägi valimisprotsess ise välja selline, et panin silmad kinni ning valisin hiire kerimisnupu ja kursori abil suvalise wiki, seega oli valik täiesti juhuslik.

Kui nüüd wikist endast rääkida, siis teema on päris huvitav. Lugemise käigus torkab muidugi kohe silma, et autorite emakeel ei ole eesti keel, mis muudab tekstist arusaamise raskemaks. Mõni koht meenutab lausa Google Translate’i, kui päris aus olla. Samas tuleb autoreid tunnustada, sest eesti keeles kirjutamine valmistab paljudele eestlastelegi probleeme, mis siis veel teistest rääkida.

Sisulise taseme poolest tundub vaadeldav wiki suhteliselt võrdne meie enda tööga, millest räägin allpool samuti mõne sõnaga. Mida see tähendab? Tähendab seda, et käsitletavad võrgustikud tunduvad üsna suvaliselt valitud, ehkki ühine nimetaja neil muidugi on. Samuti ei saanud wiki-st täpsemalt teada seda, milliseid sama tüüpi võrgustikke veel olemas on (ei usu hästi, et need viis, mida lähemalt käsitleti, on ainsad). Ühegi välja toodud võrgustikuga ma isiklikult kursis polnud, sellepärast oligi huvitav lugeda, kes ja milleks neid kasutavad. Näiteks üllatas mind väide, et GitHub on kõige populaarsem programmeerimiskoostöökeskkond (lahe pikk sõna), olles eespool isegi SourceForge’ist. Võib-olla on see tõesti nii, mis näitab, et kui see nimigi mul meeles polnud (ei julge väita, et seda varem kuulnud pole), siis olen uuemate arengute rongist juba maha jäänud. Samas näitab põgus uuring, et SourceForge peaks praegu siiski veel populaarsem olema, kuigi arvatavasti vanast rasvast, on ta ju GitHub’iga võrreldes lausa vanur, juba eelmisest sajandist pärit.

Teised koostöökeskkonnad pakuvad mulle potentsiaalselt vähem huvi, ehkki see tõlkekeskkond on päris huvitav idee. Praegu tundub, et seda kasutatakse põhiliselt inglise keelest vene keelde tõlkimiseks ja vastupidi. Elu on näidanud, et niimoodi tehtud tõlgetesse, eriti, kui autoreid on mitu, tuleb võrdlemisi kriitiliselt suhtuda. Venelaste filmitõlked on siinkohal hea klassikaline näide, kuidas suur hulk teksti on võimalik täiesti mõttest mööda tõlkida. See on reegel, mitte erand. Näpuharjutamiseks sobib see keskkond samas ideaalselt. Küsimus on ainult selles, kui tark on tellija ehk millise kvaliteediga töö talle õnnestub “maha müüa”.

Lugemismaterjali seega oli ning ehkki lehtede ülevaated oleks võinud olla õige väheke pikemad, õnnestus üht-teist endale tulevikuks kõrva taha panna. Mõistagi vajaks see wiki tugevat toimetajakätt, et lugemiskogemus lihtsam oleks, kuid pole mõtet tühjast tüli norida. Infot iseenesest oli ja aru sai ka, mida öelda taheti.

Mis puutub meie enda wikisse, siis tulemus sai pisut teistsugune, kui ma ehk ise näha oleksin tahtnud, aga selles seisnebki rühmatöö mõte, et kõik inimesed ei mõtle ühtmoodi. Pisut jäi häirima see, et kuna lõigud jagunesid erinevate inimeste vahel, siis nägime erinevalt, kes täpselt kuhu kategooriasse peaks kuuluma. Näiteks internetitähtede ja muidutähtede piir on võrdlemisi segane ja raskesti arusaadav. Samuti oleks võinud mõnel teemal pisut pikemalt peatuda, aga üldine mulje koostööst on siiski positiivne. Tõsi, asjad jäid minule omaselt taas viimasele minutile (wiki tähtaeg oli esmaspäeval kell 12 ja lõplik versioon valmis esmaspäeval kell 11.59), kuid teised selle pärast õnneks ei kannatanud. Tulevikus võiks siiski asju pikema ajavaruga teha, kui vähegi õnnestub. Lõpetuseks veel niipalju, et ma pole suutnud otsustada, kas jätta meie wiki üles või võtta näiteks aastavahetusel maha. Kui siin postituses olev link enam ei tööta, siis järelikult võtsin maha.

December 16th, 2011

Tuleviku ennustamine

Ja ongi kätte jõudnud viimase blogiteema aeg aines “Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad”. Selle nädala teemaks on ennustada, milline võiks veeb ja sotsiaalne tarkvara olla 5-10 aasta pärast.

Kui nüüd päris aus olla, siis on ennustamine üks tänamatu töö. Kui võtame näiteks Isaac Asimovi 50-ndatel kirjutatud raamatud robotitest, siis esinevad neis robotite kõrval sellised suuresti ajaloo prügikasti kadunud esemed nagu lintmaki lindid ja perfokaardid, sest tollal lihtsalt ei tuntud paremaid vahendeid info salvestamiseks. Internet ise tabas peaaegu kõiki justkui välk selgest taevast. Üks väheseid, kes midagi taolist üldse ette suutis näha, oli Jules Verne. Üllatus-üllatus. Sellepärast ongi igasugu ennustused hea võimalus ennast täiesti lolliks teha.

Interneti tulevik on samuti selline asi, mille kohta on raske midagi öelda. Mitmed kunagi kasutusel olnud protokollid (Usenet, Gopher jm) on tänaseks peaaegu unustatud ja kindlasti tulevad praegustegi asemele ükskord uued. WWW kadu on siiski üsna vähetõenäoline, selle populaarsus on lihtsalt liiga suur. Pigem on kiire arengu etapp lõpuks mööda saanud ja edaspidi võiks toimuda evolutsioon, mitte revolutsioon. Loodetavasti saavad Google, Facebook ja teisedki sellest aru ning ei kujunda oma keskkondi iga aasta-paari tagant radikaalselt ümber, et inimesed saaksid taas silm punnis peas otsida, kuhu asjad kadunud on. Näiteks leidsin alles praegu, seda postitust kirjutades üles, kuidas pääseb tänasel päeval Google’i pealehelt Google Analyticsi kontole, mis selle blogi külastusi analüüsib. Lihtsam on lihtsalt see fraas otsingukasti kirjutada, kui hakata järjekordselt mööda menüüsid surfama. Võib-olla tasuks see link bookmark‘ida, aga kes see viitsib.

Sotsiaalvõrgustike koha pealt arvan, et kui Facebook loorberitele puhkama ei jää, siis on neid üsna raske troonilt tõugata. MySpace’i stardipositsioon oli omal ajal tunduvalt parem, kuid nemad selle vea tegid ja praeguseks mäletavad seda vähesed. Ent kui inimesed siiski peaks Facebookist mujale kolima, siis arvan, et nende uueks koduks saab mingi täiesti uut laadi keskkond, millest me praegu midagi ei tea. Google+ võimalustesse ei tahaks väga uskuda, algselt liitus sellega küll palju kasutajaid, ent aktiivsus seal on võrdlemisi madal. Ahaa-faktorit, mis seda Facebookist küllaldaselt eristaks, lihtsalt pole. Ka Facebooki areng oli aeglane ning kui Google annab aega atra seada, siis, kes teab, vahest võiks sealt mõne aasta pärast isegi midagi tulla, kuid vähemalt seni on Google sarnaste projektide puhul sageli demonstreerinud kannatamatust ja oskust kiiresti juhe seinast tõmmata. Eks elu näitab, mis saab.

Ise loodan tulevikus näha eelkõige seda, et leevenevad tänase päeva karmid autorikaitsenõuded, luues sellega rohkem võimalusi arenguks ja koostööks. Kogukondlik mõistus (ingl k hive mind) on võimeline suurteks asjadeks, kui sellele üleliigseid piiranguid mitte seada.

Küll on selge, et viie aasta pärast kasutatakse netis surfamiseks tunduvalt vähem arvuteid ning rohkem mobiiltelefone ja muid vidinaid, millega tuleb sisu pakkumisel arvestada. See tuletab mulle meelde, et peakski lähemalt uurima, milline minu blogi mobiiliga lugedes välja näeb. Lisaks sureb Eestis välja kunagine esitegija rate, aga see ei üllata vist enam kedagi.

|