Vampiiritapja Buffy 6. osas toob rutiinne loomaaia külastus kaasa õõvastavad tagajärjed, kui mängu astuvad hiljuti Aafrikast toodud hüäänid.

Marki arvamus ja kommentaarid on loetud, aeg oma sõna sekka öelda. Huvitaval kombel oli reaktsioon sellele osale üllatavalt positiivne, mina justkui mäletasin varasemast ajast, et Karja peetakse üheks Buffy nõrgemaks osaks üleüldse. Ja tuleb tunnistada, et algne idee, mille käigus õpilaste kehadesse poeb hüääni vaim, on tõepoolest lootusetult tobe. Asja ei tee paremaks seegi, et lisaks seestumisele paistavad hüäänikarja liikmed olevat nakatunud halva näitlemise pisikuga, millest ei jää puutumata isegi Nicholas Brendon. Ja tõsiselt, osad kooliõpilased, eriti halva kohtlemise ohver Lance (Jeff Maynard), tunduvad olevat juba 30-ndates. Samuti puudub täielikult Cordelia (Charisma Carpenter), hoolimata oma figureerimisest algustiitrites. Nii ei saa ju rallit sõita.

Aga nüüd positiivsemast poolest. Minusuguse kalestunud südamega inimese jaoks pole toimunu muidugi kuigi märkimisväärne, kuid paljude vaatajate jaoks võib nähtu olla vägagi šokeeriv: ära süüakse siga (toorelt), ära süüakse Ken Lerneri mängitud direktor Flutie (jällegi toorelt), ära süüakse veel üks inimene (taas toorelt), Xander teeb jõulise lähenemiskatse Buffyle… Feministlik seltskond Marki lehel märkas mõistagi ainult seda viimast. Jõuti konsensusele, et kuigi Xander ei olnud antud olukorras päris tema ise, peaks ta Buffy käest ikkagi oma käitumise pärast vabandust paluma. Näib, et naiste loogikale ei ole feminismi võidukäik küll kuidagimoodi mõjunud. Seepärast kuulake hästi tähelepanelikult, ütlen seda ainult korra: mina kui mees ei ole kunagi vabandust palunud ega kavatse kunagi vabandust paluda asjade pärast, mida ma ei ole teinud ning milles ma süüdi pole. See on endaga kaasa toonud mitmepäevaseid vaikimissessioone (või isegi hullemat), aga mina pole see, kes lõpuks järele annab. Samuti tasub Xanderi puhul ära märkida, et antud juhul läks ta sinna kiusamise ohvrit päästma, jäädes seega lihtsalt hammasrataste vahele, kuna oli valel ajal vales kohas. Minu meelest on täiesti mõistetav, et ta soovib toimunu võimalikult kiiresti unustada, mitte laskuda filosoofilisse keskustellu teemal, kuidas oleks saanud midagi teisiti teha.

Tulles nüüd selle sõnaderohke kõrvalepõike juurest tagasi osa juurde, siis seda esimest korda nähes oli mul sellest omapärasest koolidirektorist, kes meie ette enam ei astu, tõeliselt kahju. Ehkki üldmulje Karjast on ebaühtlane, annab see osa esmakordselt mõista, et selles sarjas ei saa milleski kindel olla. Erinevalt Jessest olime me direktoriga ju juba pisut tuttavamaks jõudnud saada. 7/10