Vampiiritapja Buffy teise hooaja 4. osas Inka muumiatüdruk põhjustab pahandust… inka muumiatüdruk, kes ise elus püsimiseks imeb teistest elumahlad välja.

Marki arvustuse kommentaarides liikus arutelu taas sujuvalt Xanderi vihkamise ja rassismi peale, mida mina osa vaadates ei näe. Mõnedele kohe meeldib otsida tonte sealt, kus neid pole. Jah, erinevaid kultuure käsitletakse humoorikas võtmes, kuid kas seda tasub kohe rassismina tõlgendada? Tõtt-öelda jääb pisut arusaamatuks, kuidas saavad inimesed ennast Buffy fänniks nimetada, kui nende meelest igas osas puhta rassistid ja šovinistid koos on.

Osa ise on parajalt mittemidagiütlev. Kuna kogu oluline informatsioon antakse pealkirjas edasi, siis üllatusmomendiga pole sedapuhku vaeva nähtud ja pinge seisneb pigem selles, millal tegelased lõpuks taipavad, kes siis tegelikult muumia on. Vaatajad mõistagi teavad seda juba ammu.

Halvaks seda osa siiski nimetada ei saa, siin on liiga palju positiivset: esmakordselt astuvad meie ette Oz (Seth Green) ja Jonathan (Danny Strong), Willow ettekujutus kultuuride segunemise üritusele sobivast kostüümist on võrdlemisi omapärane ja tegelaste kõnes leidub mitmeid pärleid, mis tunduvad taas Whedoni sulest tulevat. Ah jaa, Ozi bändikaaslane Devon (Jason Hall) teeb samuti debüüdi, kuid tema tegelaskuju jääb edaspidi suhteliselt marginaalseks.

Samas on Inka muumiatüdrukust palju asju ka puudu. Näiteks ei näe me Angelit, ehkki David Boreanaz figureerib jätkuvalt algustiitrites. Samuti puuduvad värvikad külalisesinejad, kui Oz välja arvata, näiteks preili Calendar, Snyder, Spike… Buffy ema on küll olemas, kuid väga minimaalselt. Lisaks võtan ühe punkti maha häirivalt silmatorkava möödapaneku eest, kus muumiatüdruk Ampata (Ara Celi) väidab Buffyle, et tal ei ole huulepulka, ehkki käis pisut varasemas stseenis kooli kempsus… huuli värvimas. Võiks ju väita, et see oli muumiapoolne oskuslik diversioon, kuid seda ma tõepoolest ei usu. 6/10