Vampiiritapja Buffy teise hooaja 6. osas jõuab kätte kõigi pühakute päeva eelõhtu, mil kõik vampiirid peaksid kukupailt kodus istuma, kuid Sunnydale’i tuleb segadust tekitama Gilesi vana tuttav Ethan Rayne (Robin Sachs) ja Spike (James Marsters) ei malda toimuvat vagusi pealt vaadata.

Marki kommentaare lugedes hämmastab mind, et vähemasti seniajani pole ta Drusillat (Juliet Landau) oma kommentaarides poole sõnagagi maininud, ehkki Halloween on juba teine osa, milles tema tegelaskuju näeme. Sedapuhku on tegemist osaga, milles löövad kaasa paljud teise hooaja tavalised kahtlusalused: Spike, Oz (Seth Green), Snyder (Armin Shimerman)… Esmakordselt astuvad meie ette juba mainitud Ethan Rayne ja ameerika jalgpallur ning muidu kõva mees Larry (Larry Bagby III). Etteruttavalt võib öelda, et Ethan Rayne on minu arvates väga lahe tegelaskuju, mistõttu on väga kahju, et teda nii vähestes osades näeb. Ühtlasi avas just Buffy minu silmad Robin Sachsi suhtes, kes on kaasa teinud ju teisteski sarjades, nt Babylon 5-s, samuti filmis Galaxy Quest Sarrise klassikalises rollis. Näiteks tobe repliik I would like to blow this troublesome vehicle to dust on tema esituses mulle millegipärast alati ülimalt naljakas tundunud. Larry Bagby on samuti mujal edu saavutanud, tema tuntuim roll on ilmselt kontrabassimängija Johnny Cashi eluloofilmis Elu noateral (Walk The Line).

Halloweeni stsenarist on nime poolest keegi Carl Ellsworth, kellele see jäi esimeseks ja viimaseks Buffy käsikirjaks. Kuulu järgi polnud Whedon tema vaimutöö tulemusega sugugi rahul ja kirjutas selle enam-vähem täielikult ringi. Tulemus on hea: Snyder jätkab taas oma arusaamaga vabatahtlikkusest, kupatades meie tegelased sedapuhku kommiringile jõmpsikaid ohjama, Willow võtab juhtimise enda peale, vapustades muuhulgas Gilesi südamepõhjani, ja Oz saab jällegi öelda oma klassikalise lause. Cordelia on samuti terve osa vältel heas vormis.

Minu ainus suurem kobin käesoleva osa kohta oleks see, et terve osa jooksul määritakse meile pähe fakti, kuidas Angel oli 1775. aastal veel inimene, kuid hiljem, teise hooaja finaalis selgub, et pöördelised sündmused, mille käigus temast sai vampiir, toimusid Galways aastal 1753. Üleüldse on teise hooaja esimestes osades palju ebakõlasid, näiteks Spike’i tutvustades mainis Giles, et ta on noor, paarisaja aasta vanune vampiir, ent hiljem näidatakse meile, mismoodi Drusilla ta 1880. aastal vampiiriks moondab. Just nimelt Drusilla, mitte Angel, ehkki Spike viitas talle kui oma loojale jne. Taustainfo teadmine muudab need vastuolud võrdlemisi häirivaks, vähemasti minu jaoks, kuid sellegipoolest olen täna piisavalt lahke, et punkti selle eest mitte maha võtta. Või siiski võtan… kuid kahe näoga Janus ja ladina keel annavad selle tagasi. 10/10

Siin on üks video mõnede tipphetkedega, kuhu vahele on ära eksinud miski jura.

Spike: Well, this is just… neat. (See on lihtsalt… ponks.)