Vampiiritapja Buffy kolmanda hooaja 10. osas jõuab kätte jõuluaeg ja tegelased mõlgutavad eksistentsiaalseid mõtteid, kuid vähemasti Angelit tundub mingi väline jõud suunavat halvale teele. Buffy ja tema kaaslased peavad välja selgitama, kes on asja taga, enne kui Angel midagi rumalat teeb.

Heastuse on kirjutanud ja lavastanud Joss Whedon, seega võiks eeldada, et see jätkab juba küllaltki pikka järjestikuste suurepäraste osade jada. Jätkabki, kuid kolme eelmise osaga võrreldes tundub mulle, justkui oleks miski siiski puudu. Küsimusele, mis see võiks olla, jään kahjuks vastuse võlgu. Kes teab, vahest on asi selles, et puutumatu ja võitmatu vastane, kelleks Esikurjust (First Evil) võib pidada, pole lihtsalt nii huvitav kui lihast ja luust kurjamid. Eks ole sama lugu ju ka Supermaniga, sest vähemasti minul on igav vaadata tegelaskuju, kellel on ainult üks nõrkus: krüptoniit. Sellist tegelast luues oled ennast suuresti juba nurka kirjutanud, sest võimalike lugude arv, mida rääkida saab, on ikka üsna piiratud. Smallville‘i nägemata ei kujuta ma tõesti ette, millega stsenaristid tervelt kümme hooaega vaatajate aega sisustasid.

Mitut Marki lehekülje külastajat mõjutas Heastuse puhul kõige valusamini see, et Esikurjus kehastub muuhulgas Jenny Calendariks (Robia LaMorte), kelle surma mõned esmavaatajad väga rängalt üle elasid. Ühtlasi äratas see lootuse, et võib-olla näeme Jennyt sarjas ka tulevikus, kuid kahjuks see vaid lootuseks jääbki. Robia LaMorte muutus aasta-aastalt üha usklikumaks, nii et kui teda seitsmendal hooajal taas Esikurjuse rolli paluti, ei pidanud ta enam võimalikuks teleekraanil kurjuse kehastust mängida.

Ehkki andestamine ja patukahetsus on oluline teistegi tegelaste puhul, kuulub keskne roll Heastuses Angelile. Meil avaneb jällegi võimalus kuulata David Boreanaze lahedat iiri aktsenti, millele lisanduvad sedapuhku veel tobedad vuntsid ja parukas. Tagasivaated annavad meile võimaluse paremini mõista, kui erandlik vampiir ta tegelikult oli, sest enamik neist piirdub vaid tapmisega ega tunne oma tegevusest ülemäära suurt lõbu. Küllap võib põhjusi otsida sellest, milline ta juba inimesena oli: logard, lakekrants ja naistemees. Sestap ei kuulu temas olev hing tõenäoliselt Liamile, tema inimkujule, vaid kellelegi teisele, sest on raske uskuda, et Liam oma tegusid kuigivõrd südamesse võtab, järelikult poleks ta isegi surmajärgsest elust niivõrd aldis loobuma. Hingeta Angelis on Liamit paradoksaalsel kombel tõenäoliselt tunduvalt enam kui hingega Angelis, kuid Buffy autorid ei teadnud isegi päris täpselt, kuidas vampiiriks moondatud inimese iseloom teda täpselt mõjutab, mistõttu esineb sarjas olulisi vasturääkivusi ning kogu see teema on paras puder ja kapsad.

Lisaks Angelile saab teise võimaluse Willow, kes lepib Oziga ära. Xanderil nii hästi ei lähe, aga Koputaja-Willyl jäetakse see-eest nägu üles löömata, jõulud ikkagi. Faithi ja Buffy leppimine jääb selle taha, et Buffy on sunnitud kodust lahkuma ja Angelit päästma minema, millest on kahju.

Heastuse kulminatsioon on mõistagi Sunnydale’i tabav ootamatu lumesadu, mis annab Angelile mõista, et tema püüdlused pole asjata. Paljude arvates ongi Heastuse näol tegemist telesarja Angel mitteametliku pilootosaga, kuna lumesaju manasid esile arvatavasti Angelis olulist rolli mängivad Kõrgemad Võimud (The Powers That Be). Kahjuks näeb lumi ise välja nagu vaht, mis pole kuigi üllatav, sest see ongi vaht. Buffy ja Angeli sumamine vahus kisub tähelepanu paraku pöördelistelt sündmustelt eemale. Mõistagi on Lõuna-Californias ehtsat lund raske leida, ent sellest on ikkagi kahju. 9/10

Buffy: Miski ei peleta kuumust paremini kui kaminas praksuvad halud.