Vampiiritapja Buffy kolmanda hooaja eelviimases osas jõuab üha lähemale päev, mil linnapea üles peaks tõusma (mida see siis ka ei tähenda) ja Buffyl sõpradega on valida, kas sellega leppida või püüda siiski midagi ette võtta.

Joss Whedoni kirjutatud kahest osast koosneva Lõpuaktusega jõuab lõpule Buffy kolmas hooaeg ja enam-vähem kõik lahtised otsad saavad kinni seotud, ehkki esimene osa ajab vett pigem veelgi sogasemaks. Asja lühidalt kokku võttes tuleb tõdeda, et minu meelest ei ole Lõpuaktus Whedoni tipphetk, sest kõik hea keeduse koostisosad oleks justkui olemas, aga tulemus jätab ikkagi pisut soovida. Tundub, et sellest materjalist saaks kokku panna umbes poolteist osa ja ülejäänu on pigem ballast. Lisaks jätab Lõpuaktuse esimene pool jällegi sissejuhatuse mulje, samuti nagu teise hooaja osa Minu kutsumus puhul, kuid teine pool seatud ootusi ülemäära ei õigusta. Sellest aga lähemalt juba homme.

Sellegipoolest on Lõpuaktuse esimeses osas mitmeid põhjapanevaid sündmusi. Üks neist on see, et juba teist osa järjest näeme Anyat, kel on Xanderi vastu väga segased tunded. Hoolimata sellest, et Anya on ülestõusmist varem pealt näinud, mis osutub teiste seisukohast muuseas ülimalt kasulikuks, otsustab ta pärast olulise info jagamist Sunnydale’ist kõigi nelja tuule poole lahkuda ja kutsub kaasa ka Xanderit, kes mõistagi keeldub. Samuti leiavad Willow ja Oz ähvardava hädaohu künnisel, et on õige aeg viia oma suhe järgmisele tasandile ning veel enne kooli ametlikku lõppu jääb Willow’gi süütusest ilma, nagu Buffy ja Xander enne teda. Cordelia staatus selles küsimuses on segane, kuid usun, et temagi pole enam neitsi. Päris kindlasti pole ta neitsi enam järgmisel hooajal sarjas Angel. Hmm, kuidagimoodi läks mõte põhiteema asemel jälle veidratele radadele uitama.

Kõige olulisemad stseenid Lõpuaktuse esimeses osas on seotud linnapea ja/või Faithiga. Kõigepealt näeme linnapead koos Faithiga viimase korteris, kus ta laseb Faithil riietuda väga imelikku hõlsti, millest midagi eba-Faithilikumat on vist raske ette kujutada. Seejärel läheb linnapea lihtsalt lõbu pärast kooli raamatukokku heade tegelaste seltskonda õrritama, mis on üks kahest osa tipphetkest. Vahepeal kohtab Buffy linna peal Angelit ning nad vaidlevad, kuni Angelit tabab Faithi lastud mürginool, mis peab Buffy tähelepanu linnapealt kõrvale juhtima. Teine tipphetk ongi Buffy ja Faithi vaheline võitlus elu ja surma peale osa lõpus, millega Buffy loodab Angeli päästa. Just neis stseenides paistab vana hea Whedon kõige rohkem välja, eriti kuna Lõpuaktuse esimene pool lõpeb vaataja jaoks väga ebasobival hetkel. Arvestades, et teine pool käsitles taas ameeriklaste jaoks tundlikku teemat, pidid sarja esialgsed vaatajad lõpplahendust ligemale kaks kuud ootama, mida võidaks mõnel pool lausa piinamiseks nimetada.

Marki lehel toimus antud osa kommentaarides elav arutelu teemal, kui tähtsad sündmused need lõpupidu ja lõpuaktus ikkagi on ning kas Buffy kui sari annab keskkoolikogemust piisavalt usutavalt edasi. Tundub, et annab. Tänane tsitaat pärineb stseenist, kus Buffy teeb Wesleyle selgeks, et ta ei kavatse enam Valvurite Nõukogu mängukann olla, mis on iseenesest samuti pöördeline sündmus. 9/10

Wesley: Sa ei saa Nõukogule selga pöörata. Buffy: Nad on Inglismaal. Ma ei usu, et nad näevad, kuhupoole mu tagumik vaatab.