Postmodernne Prometheus

March 15th, 2012

Angel – 1×05 – Vaatega tuba (Rm W/A Vu)

Angeli 5. osas magab Cordelia maha prussakatõrje oma korterelamus ja sealne elu muutub tema jaoks väljakannatamatuks, Doyle’i aga jälitavad samal ajal mineviku patud. Kui Angel tahab kolleegidest rahu saada, peab ta nende probleemid lahendama.

Juba hulk aega pole osade pealkirjad eraldi äramärkimist leidnud, seepärast alustakski täna sellest. Erinevalt Buffyst, mille eestikeelsed pealkirjad on ammu kenasti tekstifailis olemas, ei jätkunud mul Angeli puhul taipu nii ettenägelik olla, mistõttu tuleb neid leiutada käigu pealt. Marki leheküljelt selgub, et Vaatega toa originaalpealkiri on inglise keelt emakeelena kõnelevatele inimestelegi peamurdmiseks paras pähkel, sestap olen veelgi uhkem, et suutsin selle omal ajal täiesti iseseisvalt, kõrvaliste abivahenditeta, dešifreerida. Osa tegevusega pealkiri ise küll suurt ei haaku, oletatavat suurepärast vaadet meile ei näidata, ehkki kõnealune korter ise näeb päris armas välja.

Vaatega tuba tundub päris paljudele meeldivat, kuid minu meelest on siit jällegi midagi puudu, täpselt nagu üle-eelmisest osast Pimedas. Vahest on asi selles, et sarnaselt zombidele ei kuulu ka vaimud minu lemmiktegelaste hulka, üksikud erandid välja arvatud, Vaatega tuba on aga suuresti tondijutt. Jane Espensoni käsikiri on küll igati kompetentne ning selles on nii tegelaskujude kui sarja üldise arenguga seoses palju huvitavat, kuid lugu ise muutub mingil hetkel tüütuks. Kuna osa keskmes on siiski Cordelia uus ja kena korter, kus paraku kummitab, siis eelpoolöeldule pisut vastandlikult näib, et stseenid Doyle’i elumuredega mõjuvad kunstlikult ja tõmbavad hoogu maha. Seda muidugi ülekantud tähenduses, sest päriselt antakse neis üpris kõvasti hagu.

Lõpplahendus saabub ootamatult, ühel hetkel saab Cordelia oma mojo tagasi ja kõik on taas hästi, kusjuures päästikuks on lihtne sõna “mõrd”. See pole küll nii mage kui Terry Brooksi Shannara mõõga (The Sword Of Shannara) nõndanimetatud kulminatsioon, kuid ega ta tollele palju alla ei jää. Mõistagi oli kuri daam ise pärit viiekümnendatest, täpselt nii nagu Ted Vampiiritapja Buffys; on ju teada-tuntud tõsiasi, et viiekümnendad olid jubedad oma makartismi ja kõige muuga.

Vaatega toa koomilised elemendid on aga ekstraklass. Võtame näiteks koha, kus Cordelia on prussakauputuse tõttu sunnitud Angeli poole kolima. See, mis järgneb, ei jää koopa-Buffyle millegi poolest alla, nagu ka koht, kus Angel vestab Doyle’ile luiskelugu nende kontorisse sisse astunud turskest mehest, ta sellega põgenema sundides. Olen varemgi lugenud arvamusi, et Espensoni tugevam külg on just komöödia ja vähemalt siin paistab see selgesti välja. Ah jaa, ja Cordelia uus elukaaslane on samuti väga lahe. 8/10

Cordelia: Õige jah, sa ei saa sisse tulla. (Angel astub tuppa) Oot, aga see reegel?! Angel: Ütlesid, et kui korteri leiad, võin sulle iga kell külla tulla. Cordelia: Mida? Siis mul polnud ju veel korterit. Need reeglid muutuvad järjest segasemaks.

March 15th, 2012

Vampiiritapja Buffy – 4×05 – Õlu pähh! (Beer Bad)

Vampiiritapja Buffy neljanda hooaja 5. osas asub endiselt murest murtud Buffy alkoholismi teele, millega kaasnevad ebameeldivad tagajärjed. Xander ja Giles peavad ta õlle küüsist päästma, samal ajal kui Willow Parkeriga arveid klaarib.

Mark ütleb oma ülevaates, et Õlu pähh! on äärmiselt veider Buffy osa ning mul ei jää üle muud, kui temaga nõustuda, ent sellegipoolest ei paindu keel ütlema, et tegemist on halva osaga. See on lihtsalt… teistsugune. Vahest oleksin selle osa suhtes kriitilisem, kui ma poleks eelmisel nädalal vaadanud briti klassikalise ulmesarja Doktor Who (Doctor Who) kõige esimest lugu pealkirjaga Ebamaine laps (An Unearthly Child), mis puudutab samuti koopainimesi. Tegemist on küll 1963. aastal valminud asjaga, kuid Õlu pähh! on selle kõrval suur kunst, Emmy vääriline saavutus. See väide pole kusjuures sugugi õhust võetud, Õlu pähh! kandideeriski Emmyle. Fakt, mis on juba iseenesest üks elu suuri müsteeriume, kuid kategooriat vaadates saab üht-teist selgemaks. Äramärkimise vääriliseks peeti nimelt soengutegijaid.

Mõni ülevaade tagasi sai mainitud, et Vampiiritapja Buffy lugude moraal peitub sageli metafooride mülkas, nii et selle pealkirjas kõigile puust ette ja punaseks tegemine on päris huvitav alternatiiv. Tundub tõepoolest, et tegijate ainus mõte oligi tõestada alkoholismi kahjulikkust, mida normaalsed inimesed niigi teavad. Selles osas udjab Buffy Parkerile otseses ja meile ülekantud tähenduses malakaga lagipähe, et mõte ikka kõigile kohale jõuaks. Marki lehekülje kommentaaridest lugesin välja, et üks valitsusasutus toetas alkoholismi ja narkomaania teemat õiges valguses käsitlevaid sarju teatava rahasummaga, mistõttu Tracey Forbesi debüütstsenaarium ei tee katsetki vett hägustada, kuid iroonilisel kombel jäi sellest ikkagi väheks ja Buffy ei saanud mingit toetust. Lisaks pilatakse siin teatud inimgrupi kalduvust pseudointellektuaalset loba suust välja ajada, mis vähemalt mind kohutavalt häirib. Olen täheldanud, et alkoholi tarbides muutun isegi targemaks kui tavaliselt, ent mitte nii hullusti.

Lisaks muule toob Õlu pähh! rambivalgusse Veruca (Paige Moss), kellele Oz järjest rohkem tähelepanu pöörab. See Veruca Elamistingimustes vilksatamisega alanud liin saab järgmises osas nukra lõpplahenduse. Üht Buffy joomakaaslast mängib Kal Penn, kes Haroldi ja Kumari filmides osalemisega hiljem päris tuntuks sai. Samuti näeme taas ekraanil professor Walshi, kelle psühhoanalüüs juhatab toimuva sisse, juhuks kui muidu midagi ebaselgeks jääb. Stseen Rileyga tagab, et ta meil meeles püsiks, on ju tema näol tegemist Buffy potentsiaalse kavaleriga.

Kõike seda üle lugedes tundub tõesti, et Õlu pähh! väärib oma kohta Buffy halvimate osade esirinnas, kuid ometi on siin nii palju head: Xander oma tulemasina ja heade nõuannetega, Willow Parkerile kohta kätte näitamas, aga kõige rohkem siiski metsistunud Buffy. Sarah Michelle Gellar on tippvormis ja juba puhtalt selle pärast väärib Õlu pähh! üht lisapunkti hindele, mille teised koopainimesed allapoole kisuvad. 7/10

Tsitaatide asemel on täna pildid.

Beer Bad Buffy 1

Beer Bad Buffy 2

|