Postmodernne Prometheus

April 12th, 2012

Vampiiritapja Buffy – 4×20 – Yoko faktor (The Yoko Factor)

Vampiiritapja Buffy neljanda hooaja 20. osas hakkavad hooaja põhiteemad üheks tervikuks kokku tõmbuma ja Spike leiab lõpuks võimaluse näidata, et ta pole heade poolele üle tulnud. Kas Buffy ja teised taipavad seda õigel ajal?

Yoko faktor on oluliselt parem, kui ta tõele au andes olla tohiks. Tegelikult on ta koguni nii hea, et väärib maksimumpunkte, mida ma isegi Angeli Faithi-teemalistele osadele ei raatsinud anda. Ilmselt on headuse põhjus selles, et Spike otsustab lõpuks ometi härjal sarvist haarata ja varjutab täielikult Adami, kes peaks idee poolest olema hooaja peapaha. Nii mõnigi neljanda hooaja osa jätab mulje, et Spike on sellesse sisse kirjutatud üksnes lepinguliste kohustuste pärast, osaledes täpselt ühes stseenis, kuid kogu selle aja on meile näidatud, et Spike oskab väga hästi inimesi lugeda.

Just see omadus võimaldab tal võõrandumise hammasrattad tööle panna. Jah, neljanda hooaja põhiteema on võõrandumine, mis on ühtlasi ka Angeli üks läbivaid teemasid. Viitab ju osa pealkirigi kurikuulsale biitlite lahkuminekule, milles tehti süüdlaseks Yoko Ono, ehkki bänd oli lihtsalt oma aja ära elanud. Võõrandumise märke võis varemgi aimata, ehkki igaüks ei pruugi neid märgata või oluliseks pidada, kuid Spike’i oskusliku manipuleerimise tulemusena hakkavad kõik endas kahtlema. Giles tunneb üha selgemalt, et Buffy ei vaja teda, tal pole enam töödki; ta ei tee muud, kui istub päevad läbi kodus, lootes kuidagi kasulik olla. Xander ülikooli õppima ei läinud ja tunneb end seetõttu alaväärsena. Asjaolu, et teda igalt poolt võrdlemisi ruttu lahti lastakse, ei tee tema meeleolu sugugi paremaks. Buffy ja Willow elavad küll ametlikult ühes toas, kuid veedavad üha enam aega Riley ja Tara pool. Nii triivibki kolme esimese hooaja tuumikrühm üksteisest vaikselt eemale, mida Spike nende hirme veelgi võimendades ülimalt osavalt ära kasutab, jättes seda tehes veel ka mulje, et ta tõepoolest hoolib. Julm, väga julm.

Kõik kulmineerib sõnavahetusega, mille käigus Buffy leiab, et kõige õigem lähenemine on sõpradest loobuda ja üksi jätkata, kuigi oleme varem korduvalt näinud, et selline tee ei vii mujale kui rappa. Just sõbrad on Buffyl aidanud mitmetest rasketest olukordadest, kus teised Tapjad hätta jäänud, võitjana väljuda. Kes teab, vahest peaks ta pealtnäha võitmatu Adamiga võideldeski nende abile lootma?

Kuid Yoko faktor ei räägi ainult Spike’i mahhinatsioonidest. Täpselt nii, nagu Angeli eelmises osas Varjupaik lõi kutsumata külalisena kaasa Buffy, ilmub nüüd Sunnydale’i vabandust paluma Angel ise, pekstes muuhulgas läbi Buffy praeguse kavaleri Riley, mis teda Buffy silmis kõige paremasse valgusse ei sea. Angeli kaasalöömine Yoko faktoris on enam-vähem sama ebavajalik kui Buffy osalemine Angelis, kuid üldjoontes jätavad nende ühised stseenid siin siiski parema mulje. Samuti saab Adami käe läbi surma Riley sõber Forrest (Leonard Roberts). Lõbusamast küljest jääb meelde purjus Giles, eelkõige tema pehmekeelne hüüatus Tara ja Willow suhtest teada saades.

Yoko faktor lõpeb üsna ootamatult, kui Riley Adamiga kohtuma läheb, ja, häbi tunnistada, ma ei mäleta absoluutselt, mis põhjusel ta seda tegi või kuidas see järgmises osas lahendatakse. Õnneks pole ma ainus, vähemalt üks inimene Marki lehel on selle sündmuse samamoodi oma mälust täielikult kustutanud. 10/10

Spike: Inimese kohta, kes end Valvuriks nimetab, võiksid sa oma välisuksel rohkem silma peal hoida.

April 12th, 2012

Angel – 1×19 – Varjupaik (Sanctuary)

Angeli 19. osas peab Faith endale esmalt andeks andma, et ta saaks eluga edasi minna. Angel püüab teda selles aidata, aga teised on Faithi suhtes tunduvalt negatiivsemalt meelestatud, sest nad pole unustanud, kuidas Faith nendega käitus.

Varjupaik on stsenaristide Tim Mineari ja Joss Whedoni ühistöö. Küllap inimesed selle fakti põhjal juba aimavad, milline hinne siit tulemas on. Etteruttavalt võin öelda, et inimesed aimavad valesti: Varjupaik ei saa minult kümmet punkti. Jah, isegi Minear eksib mõnikord. Varjupaik jätkab enam-vähem samast kohast, kus Korras nagu Norras pooleli jäi ning neid kaht osa omavahel võrreldes tuleb tunnistada, et mittemidagiütlevatest tagasivaadetest hoolimata on Korras nagu Norras kröömikese võrra tugevam. Varjupaiga dialoog sisaldab jällegi rohkem pärleid, on ju üks kaasautor ikkagi Joss Whedon ise.

Mis siis Varjupaigale maksimumhinnet ei lase panna? Minu kindel veendumus on see, et Buffy pidanuks püsima Sunnydale’is ja mitte toppima oma nina Los Angelese asjadesse, millest ta täit ettekujutust ei oma; teisisõnu, Varjupaik võinuks keskenduda neile inimestele, kes Angeli sarjale ainuomased ning jätta mängu toomata nii Buffy kui ka Buffy osadest Selle hooaja tüdruk ja Kes sa oled? tuttavad kolm Valvurite Nõukogu härga. Valvurite Nõukogu kaasamine annab küll Wesleyle võimaluse positiivselt silma paista, aga Buffy ja härjad tõmbavad tähelepanu eemale inimeselt, kes peaks olema osa keskmes: Faithilt. Pealegi näib vägisi, et Angeli Buffy ja Angel on hoopis teised inimesed (ja/või vampiirid) kui Vampiiritapja Buffy Buffy ja Angel. See Buffy, keda Varjupaigas näeme, mõjub näiteks tava-Buffyga võrreldes tunduvalt enam kui piri-Buffy, nagu Cordelia teda mõni aeg tagasi mürgiselt kutsus. Kahju, et Sarah Michelle Gellari teine ja viimane külalisesinemine Buffy sõsarsarjas pisut ebameeldiva kõrvalmaigu keelele jätab.

Wolfram & Harti advokaadid pakuvad see-eest mõnusaid momente, kui nende plaanid sugugi kavatsetud suunas liikuda ei taha. Lee Mercer sai eelmises osas Faithi käest kõvasti kolki ja ihkab verd ning ega teisedki tema ülejooksmisse positiivselt suhtu. Lee ise ei tee sellest kahjuks nii põhjapanevaid järeldusi, kui võiks. Hiljem pöördub Lindsey viimases hädas Kate’i poole, kes samuti Faithi taga otsib, kuid siingi läheb Wolfram & Harti plaan vett vedama, sest lõpuks tabab Faithi selgusehetk ja ta läheb annab end ise politseis üles, millest saab esimene samm paranemise pikal teel. Mark arvas, et see võibki olla üldse viimane kord, mil me Faithi näeme, ja järgmised aastad veedab ta tõepoolest vanglas, kuid inglise tüdruk enigmaticagentscully oli taas terasem, oletades õigesti, et tema lugu pole veel läbi. Ja kui jutt selle peale juba läks, siis Varjupaiga dialoogis mainitakse FBI agendid Mulder ja Scully, meie kõigi lemmikud, ka nimeliselt ära, mis Scully nimekaimu mõistagi väga rõõmustas.

Seega paistab Varjupaigas lootusetuse pika tunneli lõpus vähemalt hetkeks valgus, ent enamasti Angelil eksinud hingede päästmine nii edukalt ei õnnestu. Ei õnnestu Tim Minearilgi igavesti täiseduga jätkata. 8/10

Lee: Asi muutub naeruväärseks. Esimene palgaline tapja tapab teise palgalise tapja, kelle me saatsime tapma esimest palgatud tapjat, kes ei tapnud mitte kedagi, kuni palkasime teise tapja teda tapma.

|