Mul on vanast ajast klaarida üks võlg. Nimelt lubasin, et minu Ameerika-reisikirjal on nii sissejuhatus kui kokkuvõte ja kuigi kokkuvõtte kirjutamine jäi oluliselt hilisemaks kui esialgu arvasin, siis täna, 9. detsembri õhtul, mil reisist on möödas täpselt üks aasta, ma seda ometi teen.

Kui keegi soovib ülevaadet reisil toimunust, siis siin on lingid kõigile sellest kõnelevatele postitustele.

Sissejuhatus. Viisteist magamata ööd
1. päev. And so it begins…
2. päev. Hit the road, Jack!
3. päev. The road goes ever on and on…
4. päev. Get your kicks on Route 66…
5. päev. City of Angels
6. päev. Damn, it feels good to be a VIP!
7. päev. The Train Job
8. päev. Browncoats of the world, unite!
9. päev. Sail the sea, Serenity
10. päev. The heartbreak kid
11. päev. Take my love, take my land…
12. päev. Take me where I cannot stand…
13. päev. Time to say goodbye…
14. päev. My fair lady
15. päev. If you leave…
16. päev. All good things must come to an end
Kokkuvõte. Meenutusi ja mõtisklusi

Mis mulle siis pärast aasta möödumist meenub? Eelkõige see, kui paljude toredate inimestega ma reisi jooksul kokku sain. Seni olin meedia vahendusel saanud pildi USA-st kui idiootide taimelavast, kuid kohale jõudes olin sunnitud seda arvamust oluliselt korrigeerima. Vahest liikusin ma lihtsalt õiges seltskonnas, ent tegu oli täiesti normaalsete inimestega ja Eesti asukohagi olin sunnitud vaid korra üle rääkima. Igatahes tekitas see reis minus tahtmise kunagi tagasi minna ja nende inimestega uuesti kohtuda. Kui kõik hästi läheb, siis järgmisel, 2009. aastal saab see ka teoks. Nimelt on välja hõigatud järgmise Firefly kruiisi toimumise aeg, 7.-12. november 2009. Võimaluse korral tahaks sellel osaleda, kuigi on kahtlane, kas mul jätkub aega, tahtmist, ja mis põhiline, raha, aasta jooksul kaks korda San Diegosse sõita (kavas oli osaleda ka järgmise aasta Comic-Con’il). Pealegi võiks mujalgi peale San Diego käia, kuigi see on kahtlemata väga kena kant. Aga eks paistab, mis tulevik toob.

Veel vähemalt üks antud lubadus on seni täitmata. Ma pole uurinud, kuidas elab minu kajutikaaslane Tim. Selle vea tahaks samuti selle aasta jooksul parandada. Loodetavasti on ta taas terve ja temaga on kõik hästi.

Aga üldiselt võiks reisi kokku võtta sõnadega, et maailmas on väga palju ilu ja üleüldse positiivset, mida võiks rohkem tähele panna. Kui me kõik seda teeksime, oleks maailm palju parem paik. Tahaks loota, et kõik pole selles suhtes veel kadunud. Ise loodan tulevikuski kauneid kohti külastada ja võimalusel sellest ka kirjutada.