FireflyHiljuti või isegi mitte enam nii väga hiljuti, juba poolteist kuud tagasi, anti Joss Whedoni lühikeseks jäänud elueaga sari Firefly välja Blu-ray’l. Loomulikult ei saanud ma teisiti kui pidin selle endalegi soetama. Tellides arvestasin, et see jõuab kohale detsembris, sest 1. detsembrist tõusis kaupade importimise maksuvaba piirmäär teatavasti oluliselt, 22 euro pealt 150 peale. Mõistagi oli pakk sedapuhku nagu nuhtlus ahvikiirusel kohal juba 29. novembril, ent õnneks sain selle siiski täiendavalt midagi tasumata kätte. Nagu näha, ei kulunudki sarja läbivaatamiseks üle mõistuse kaua, ainult üks kuu.

Igaks juhuks veel kord paar sõna sellest, mis see Firefly siis täpselt on. Kuigi sajandi algusaastatel tegeles Joss Whedon koguni kahe telesarjaga (Vampiiritapja Buffy ja Angel), tekkis tal lisaks neile kolmandagi sarja idee, mis 2002. aastal ka telekanali Fox eetrisse jõudis. Whedoni jaoks oli see paljuski tundmatus kohas vettehüppamine, sest tema senised sarjad olid suunatud tunduvalt väiksemale auditooriumile, kuid Fox on üks USA suuremaid telekanaleid. Firefly on küllaltki omalaadne kosmoseooperi ja vesternižanri segu, kus tegelased lisaks kõigele muule lähevad aeg-ajalt üle hiina keelele. Sarja esimesi osi nähes hakkasid telekanali juhid kartma, et see jääb laiemale üldsusele arusaamatuks ning sundisid sarja tegijaid kiiresti kirjutama uue pilootosa, mis 2002. aasta septembris esimesena eetrisse lasti. Järgneva kolme kuu jooksul jõudis teleekraanile suhteliselt suvalises järjestuses veel kümmekond osa, viimasena neist esialgne pilootosa Serenity. Vaatajate arv polnud aga siiski piisav, mis tähendas seda, et sarja eluiga jäi võrdlemisi lühikeseks ja kokku valmis kõigest 14 osa, millest kolm tookord eetrisse ei jõudnudki. Tagantjärele tuleb tunnistada, et võrreldes mõnede teiste sarjadega sai Firefly siiski suhteliselt hea võimaluse ja näiteks 2005. aastal oleks olnud vedamine juba seegi, kui kokku oleks valminud kuus osa.

Sari jälgib Firefly-tüüpi (siit ka sarja nimi) kosmoselaeva Serenity pardal olijate tegemisi, mille seaduslikkus on rohkem või vähem kaheldava väärtusega. Meeskonna eesotsas on kapten Malcolm Reynolds ehk Mal (Nathan Fillion), kelle parem käsi on tema vana sõjakaaslane Zoë (Gina Torres). Lisaks kuuluvad meeskonda piloot Wash (Alan Tudyk), mehaanik Kaylee (Jewel Staite) ja küsitava lojaalsusega palgasõdur Jayne (Adam Baldwin). Reisijatena on laeval kaaslanna Inara (Morena Baccarin) ja hingekarjane Book (Ron Glass). Veel on laevas seaduse eest põgenev Simon Tam (Sean Maher) koos oma õe Riveriga (Summer Glau), kes oli tähesüsteemi keskplaneete kontrolliva Alliansi meedikute katsejänes. Kuna Mal ja Zoë sõdisid Alliansi vastu, pakub Mal neile oma laevas meeleldi varjupaika, niiviisi omamoodi Alliansile kätte makstes. Sarja läbiv süžeeliin ongi see, kas ja kui kaua õnnestub põgenike viibimist Serenity pardal saladuses hoida. Kiire lõppemise tõttu jäid peaaegu kõik sarjas tõstatatud küsimused vastusteta, ehkki mõnedele neist leiab vastused hiljem väljaantud koomiksitest ja 2005. aastal valminud jätkufilmist, mille nimi on (küllaltki segadusttekitavalt) taas Serenity.

Aga kuna tegelikult oli selle postituse eesmärk rääkida mitte niivõrd sarjast endast kui Blu-ray’st, siis asukski nüüd selle kallale. Kuigi tellisin selle USA-st, on see tegelikult hübriid, mõeldud kasutamiseks nii Ameerikas kui Euroopas (ehk regioonides A ja B). Kõrgresolutsioonilise Blu-ray pilt on mõistagi oluliselt parem kui DVD-l, nii et vastava tehnika olemasolu korral tasub kõigil sarja fännidel kõhklemata täiendav raha letile laduda. Tahtsin siia mõned ekraanipildid ka lisada, aga kuna PowerDVD loonud geeniused Cyberlinkis arvasid, et selle funktsionaalsuse võiks Blu-ray puhul välja lülitada, siis jääb see ära. Mõned väiksema resolutsiooniga pildid leiab sellelt aadressilt. Tähele tasub panna seda, et eriefektid kujundati 2002. aastal standardresolutsioonile, mis tähendab, et kõik efekte sisaldavad kaadrid on suurendatud. Lähivõtete puhul ei torka see väga silma, kuid üldplaanides, eriti kui taustaks on tähistaevas, see mõnevõrra siiski häirib. Näitlejadki tunduvad kandilised, kui neid näiteks läbi laevaakna näidatakse. Samas pole siin ilmselt midagi teha, sest vaevalt keegi kunagi efekte nullist uuesti renderdama hakkab, aga mine sa tea, 60-ndate Star Trek sai ju omale hiljuti uue kuue. Kui nii peaks minema, eks tuleb see sari siis järjekordselt uuesti osta.

Lisamaterjalid on Blu-ray’l võrdlemisi kidurad, peaaegu kõik on tavalisel DVD-l samuti olemas. Juurde on tulnud ainult üks kommentaaririba ning video söömaajast, kus mõned osatäitjad ja Joss laua ümber istudes juttu ajavad, mis on iseenesest suhteliselt mõttetu. Kommentaariribade kohta ei oska ma kahjuks midagi öelda, sest mul pole olnud aega neist ühtki kuulata, isegi DVD-l mitte. Küll aga meeldis mulle pakend; kolme plaati sisaldav karp on väiksem kui ühe DVD standardkarp, mida tänapäeva ruumikitsikuses ainult tervitada saab.

Sarja uuesti vaadates jõudsin järeldusele, et tegelikult on see ikka väga hea sari, mistõttu on äärmiselt kahju, et see nii vara lõppema pidi. Hea õnne korral oleks ta võinud kesta isegi seitse aastat nagu näiteks Vampiiritapja Buffy, mis tähendab seda, et uusi osi valmiks veel praegugi. Teistele Joss Whedoni sarjadele jääbki Firefly alla peamiselt silmnähtava, aga kahjuks realiseerimata jäänud potentsiaali tõttu. Millegipärast on mul tunne, et selles osas ajalugu peagi kordab ennast.

Muide, ma tean küll, et firefly tähendab inglise keeles jaanimardikat, aga minu suureks üllatuseks nii mõnigi tõlkija seda ei tea ega vaevu seda ka sõnaraamatust järele vaatama. Neile mõeldes paningi sellele loole just sellise pealkirja. Lisaks peaks ekraani paremas servas olema aken sarja IMDb infoga, aga ma pole kuigivõrd kindel, kui hästi või halvasti see töötab, nii et võib-olla kaob see mingil hetkel ära, kui ma selle funktsionaalsusega rahule ei jää. Iseenesest on see aga mugav võimalus väikese vaevaga lisainfot näidata, seetõttu loodan siiski, et see enam-vähem toimib.