Guy Ritchie filmide suhtes olen alati olnud kahevahel. Ühest küljest on need vaimukad ja korra kannatavad täiesti vaadata, kuid teisest küljest puudub mul millegipärast igasugune tahtmine neid uuesti näha, ehkki Teemandirööv on mul isegi DVD-l olemas. Võib-olla on probleem selles, et mulle seda tüüpi pätifilmid reeglina ei meeldi, kuid kahtlemata polnud see parim ost, hoolimata sellest, et ostmise ajal tundus see olevat hea mõte. Ritchie eelmine film Revolver oli muidugi täielik hobuse unenägu, nii et selles osas on RocknRolla kahtlemata edasiminek, kuid küsimus on selles, kas on toimunud ka mingi areng? Minu arust mitte. Tegelased rebivad endiselt kildu justkui oleks viimnepäev silme ees (ja mõnel vahest ongi) ning sebivad oma pätitoiminguid tehes kaootiliselt ringi. Ma kardan küll, et päriselus istuks selline odratolguste kari vahetpidamata kinni, mitte ei teostaks suurejoonelisi rööve ega juhiks, vähemalt enda arvates, Londoni allmaailma. Ainsad tegelased, kes ei tundu päris pooletoobised, on Archie (Mark Strong) ja paha venelane (Karel Roden), kellel, tõsi, on enda emakeeles väljendumisel suuri raskusi. Ent hoolimata asjaolust, et pimedate riigis pidavat ühe silmaga mees kuningas olema, näeb Archie’gi võrdlemisi halvasti ning pole oma eeliseid seni suutnud ära kasutada.

Lisaks sellele, et tegelased ei suuda end iga kord vene keeles päris adekvaatselt väljendada, kõnelevad nad uusvene keelt, mis kõlab küll väga vene keele moodi, kuid sõnade tähendus on hoopis teistsugune. Näiteks Она мне не нравится tähendab selles keeles: Ulata mulle kindad. Millegipärast meenus siinkohal üks Roseanne’i osa, kus patsient arvas, et USA-s on parim moodus haigla personaliga suhtlemiseks kasutada eestikeelseid väljendeid Tere, Aitäh ja Üks-kaks-kolm.

Paljudele aga Ritchie filmid meeldivad ning ilmselt seetõttu on ta suutnud sellessegi filmi meelitada palju tuntud ja häid näitlejaid, nagu näiteks Tom Wilkinsoni, Gerard Butleri, Thandie Newtoni, Jeremy Piveni ja veel teisigi, keda vaataksin väga hea meelega, kui nende tegevus ekraanil pisut mõtestatum oleks. Filmi lõpus ilmus ekraanile teade, et mõned loojakarja mitteläinud kodanikud naasevad RocknRolla järjes, kuid minu jättis see uudis täiesti külmaks. Surnud hobuse peksmise asemel võiks ju midagi uut ja põnevamat välja mõelda.

Kuid kõigest hoolimata kannatab sedagi filmi ühe korra vaadata. Ja võib-olla leiavad teised siit midagi, mida mina ei leidnud. Ahjaa, filmis kõlav muusika kõlbab täiesti kuulata.

6/10