Sattusin peale arvamusele, mis väidab, et tarkvaraarendus on surnud ja leidsin, et peaks selle kohta mõne rea kirjutama. Mina ei arva, et tarkvaraarendus on surnud, pigem vastupidi, meid ootab selles valdkonnas ees väga põnev aeg. Jah, üleüldine majanduslangus avaldab kahtlemata mõju ka tarkvaratööstusele, aga see pole ju esimene kord. Eelmine suurem vapustus oli mäletatavasti internetimulli lõhkemine sajandivahetusel. Selle me elasime üle ja nii elame me üle praegusegi olukorra; pigem on itimehed mitmete teiste eluvaldkondade inimestega võrreldes eelisseisundis, sest meid läheb ikka vaja.

Mõistagi ei tähenda see, et ühtki tarkvaraarendajat lahti ei lasta, kahtlemata lastakse. Laias laastus võib arendajad jagada järgmistesse kategooriatesse:

  • lootusetud juhtumid (25%)
  • saavad aeg-ajalt aru, mida nad teevad (40%)
  • pädevad tegijad (33%)
  • tipud (2%)

Nagu Internetis enamasti kombeks, tõmbasin ma need proportsioonid välja enda tagumikust, kuid kõhutunne ütleb, et see jaotus on suhteliselt täpne. Siit nähtub, et nii mõnigi on endale valinud vale elukutse, kas siis lootuses ratsa rikkaks saada, sellepärast, et ta ei osanud midagi paremat valida või ükskõik mis muul põhjusel. Majanduslanguse tingimustes tuleb loomulikult järeleandmisi teha ning esimesena satuvad löögi alla tõenäoliselt kahe ülemise grupi esindajad, kui nad just väga osavad müügimehed pole. Majandusharu kui terviku seisukohast on see positiivne, sest võib-olla leiavad nad endale mõne muu kutsumuse ja kompetents seetõttu kasvab. Seega on minu arust tegemist tervitatava nähtusega, mille käigus eraldatakse terad sõkaldest, sest nii nagu igaühest ei saa ärimeest või kinnisvaraarendajat, kuigi buumi tingimustes võib mõnigi niimoodi arvata, ei sobi kõik ka tarkvaraarendajaks. Ehk aitab praegune olukord neil selles selgusele jõuda.

Miks siis üksiküritajatel tööd väheks jääb? Asi pole avatud lähtekoodis või piraatluses, mida tõsiseltvõetavad ettevõtted endale lubada ei saa. Kui väiksemad ettevõtted võivad odavuse huvides leppida inimestega tänavalt, kelle tulevane kättesaadavus on teadmata ja kahtlase väärtusega, siis suuremad ettevõtted hindavad stabiilsust ning selle eest, et keegi neile edaspidigi tuge pakub, on nad nõus maksma. Suvalised patsiga poisid mingis foorumis ei lähe siinkohal just usaldusväärsuse kaalutlusel arvesse. Kui tööd napib, siis on küsimus ilmselt just usaldusväärsuse müümise oskuses, sest head IT-spetsialistid on endiselt hinnas ja minul kui palgatöölisel lähiajal tööpuudust ette näha pole.

Mis puutub outsource‘imisse, siis siingi on hinna ja kvaliteedi suhe enam-vähem paigas ja odavama hinna eest saadav tulemus on paraku kehvem. Kaks põhilist probleemi, millega olen isegi kokku puutunud, on keelebarjäär (inimesed ei saa inglise keelest aru) ja oskamatus oma peaga mõelda. Nii et leiba päris käest ära vahest siiski ei võeta.