Selle nädala ülesandeks oli püüda leida vastus küsimusele, kuidas saaks Wikipediat veelgi paremaks teha. See on küsimus, millele on suhteliselt raske vastata, sest minu jaoks on Wikipedia juba aastaid piisavalt põhjalik ja täpne infoallikas olnud.

Samas, kui millelegi tähelepanu juhtida, siis (nagu arutelu käigus juba teemaks tuli) jääb mulle suhteliselt arusaamatuks nõue, et kogu kasutatav info peab olema mujalt kogutud ja viidatud ning oma hallide ajurakkudega midagi välja mõelda ei tohi. Loomulikult oleks väga kena, kui iga asja saaks tõestada, ent paraku on isegi matemaatika aluseks aksioomid ehk tõestamata väited, mille puhul lihtsalt eeldatakse, et asjad täpselt niimoodi on.

Sama kehtib ka Wikipedia kohta. Ehkki tõsised teemad nõuavad sügavamat analüüsi, piisab paljudel juhtudel tavalisest talupojatarkusest. Tõenäoliselt on näiteks paljud suutelised oma sõnadega, raamatut kätte võtmata, selgitama, mis on puu. Neid, kes teavad, mis on Doppleri nihe (mina näiteks ei tea), on kindlasti vähem, kuid kahtlemata on neidki. Sellepärast mind häiribki, et Wikipedia tundub taunivat inimeste oskust oma peaga mõelda.

Pealegi ei taga allikate olemasolu ega neile viitamine seda, et neis väidetu on tõde. Olen näiteks oma silmaga Wikipediast lugenud väidet, et Magna Carta pani paberile Robin Longstride’i isa. Sellele nn hüpoteesile on olemas allikas, isegi võrdlemisi värske allikas, täpsemalt Ridley Scotti 2010. aasta film Robin Hood, kuid seda ei saa ometi võtta ajaloolise tõena. Seetõttu tundubki tõenäolisem, et antud täienduse näol oli tegemist mõne inimese arusaamisega heast naljast, sest kui too kirjutaja seda tõesti tõe pähe võttis, siis on asjad maailmas päris hullud ja viitamise nõue vahest isegi omal kohal. Ent kahjuks pole paljude viidatavate internetiallikate usaldusväärsus oluliselt kõrgem kui eelpooltoodud näitel ning raamatudki võivad sisaldada aegunud informatsiooni. Seepärast usun endiselt, et allikatest usaldusväärsem on Wikipedia kasutajate filter, näiteks Robin Longstride’i isa eluaeg Magna Carta artikli juures oli võrdlemisi lühike. Minu hinnangul oleks viitamine seega vajalik eelkõige siis, kui artiklites toodud väiteid ei ole võimalik lihtsa vaevaga ise üle kontrollida, ent viide iga lause järel või isegi mitu korda lauses pigem häirib.

Aga muidu mulle Wikipedia meeldib.