Sellenädalane blogi teema on vaba tarkvara ja isiklikud kogemused selle kasutamisel. Operatsioonisüsteemidest eelistan isiklikult siiski Windowsi, ehkki tulevane Windows 8 täidab mind siiski teatava ärevusega, kuid oma netbook‘i paigaldasin Ubuntu, eeldades, et see saab küllaltki nadil riistvaral vast paremini hakkama. Kuna netbook‘i tegeliku kasutamise vajadus on minimaalne, tarvitan seda reisidel varukoopiate tegemiseks, võimalusel ka netisurfamiseks, samuti osades loengutes abivahendina, siis saab Ubuntu oma ülesannetega kenasti hakkama. Olen ära harjunud isegi sellega, et akna sulgemiseks vajalik ristike asub hoopis selle vasakus servas. Samas ei ole minus tekkinud mingit soovi Windows hüljata ja/või lauaarvutis välja vahetada. Ühtlasi väike õpetus neile, kes tahavad Ubuntut kokku jooksutada: selleks ei ole vaja palju teha, piisab, kui püüda paigaldada kõik võimalikud paketid, mida paigaldada annab. Pärast seda ei lähe X Window System enam käima (vähemalt viimati ei läinud, kui proovisin) ja annab kena krüptilise veateate, millega tavakasutajal pole midagi tarka peale hakata. Ometi on Linux ju aastaid püüdnud ennast laiemale ringkonnale kättesaadavamaks teha. Tundub, et päris kohale pole veel jõutud.

Ent kuigi minu lauaarvuti operatsioonisüsteemiks on Windows 7, leidub siingi piisavalt vaba tarkvara. Näiteks paikneb sellessamas masinas veebiserver, kust te kogu seda juttu loete. Ehkki Windowsi koosseisu kuulub oma veebiserveritarkvara, IIS, jookseb see veebileht vanal heal Apache+MySQL+PHP konfiguratsioonil. Lühendist LAMP on seega puudu vaid L-täht. Samuti on vaba tarkvara blogi jooksutav WordPressi platvorm. Ja peab tunnistama, et kogu see kupatus saab iseseisva jooksmisega suurepäraselt hakkama, konfigureerimistööd on olnud minimaalselt. Isegi uuendusi paigaldan täpselt siis, kui meelde tuleb. Häbi mulle siinkohal. Lisaks on käigus ka isiklik nimeserver, mille aluseks samuti vaba tarkvara, BIND.

Samuti kulub vaba tarkvara ära tööks videofailidega. Kuna viimasel ajal on videofailide puhul sageli kombeks kasutada Matroska vormingut, leiab sageli rakendust mkvtoolnix, täpsemini üks selle osa mkvmerge. Uuemad Blu-ray’d eelistangi ise Matroska vormingusse ümber teisendada, sest hiljem on seda faili oluliselt mugavam vaadata kui Blu-ray’d ennast. Tõlgete tegemiseks filmidele sobib hästi Subtitle Workshop, mis kunagi oli vabavara, aga hiljem muutus vabaks tarkvaraks ning avalik on ka tema programmikood, mis on kirjutatud Delphis. Tõsi, pikka aega ei toimunud temaga mingit arendustööd ning peast jooksis läbi isegi mõte see ise ette võtta, kuid lõpuks on leidunud üks tegija, kes asja käsile võttis. Seniste uuenduste kvaliteet on küll küsitav ja lähtekoodi kättesaadavus ebaselge, kuid loodetavasti toob tulevik selles osas selgust.

Kindlasti leiaks siit arvutist veelgi vaba tarkvara, lisaks on siin suurel hulgal vabavara, kuid kõik ei tule kohe meelde ja kas tasubki kõike üles lugeda. Selge on igatahes see, et enamasti saab vaba tarkvara oma ülesannetega täiesti rahuldavalt, võib isegi öelda, et hästi hakkama. Aga ikkagi meeldib Windows mulle rohkem kui Linux.