Puhta juhuse läbi leidsin täna ja just õigel ajal huvitava veebilehe, millel üks meeskodanik kavatseb ära vaadata terve Vampiiritapja Buffy sarja, kommenteerides pärast iga osa, mida ta täpselt asjast arvas. Ülimalt huvitav oleks teada, millise kivi all ta viimased 15 aastat on elanud, sest esimene kommentaar näitab, et ta on sarjas toimuvast tõepoolest õndsas teadmatuses. Kuna mul endalgi pole hetkel targemat teha (ptüi, milline vale), siis mõtlesin, et prooviks õige Buffyt temaga koos uuesti vaadata ja vahest ka mõne sõnaga kommenteerida, kui viitsin. Viis osa nädalas ära vaadata ei tohiks just ülemäära kontimurdev töö olla, rohkem on kahtluse all see, kui väga jagub tahtmist sellest blogida. Ei tohi ära unustada, et kokku valmis sarja 144 osa, lisaks võiks õigel hetkel hakata tähelepanu pöörama ka spin-off sarjale Angel, mida tehti veel 110 osa. Kokku seega 254 osa. Päris hirmuäratav, nii et vaatab, mis sellest saab.

Kui minu info ei valeta, siis tekib uue osa kohta info tema saidile kell 11 õhtul, mis tähendab, et peaksin püüdma samaks ajaks ka ise miskit valmis kribada. Esimese osa ülevaade pandi üles eile, mina panen oma jutu üles täna samal ajal, olles temast järelikult päeva jagu maas. See annab mulle hea võimaluse läbi lugeda, mida ta asjast arvas, ning lisada vajadusel omapoolseid kommentaare. Ent isegi kui ette võetud projekt osutub edukaks, tuleb selle jooksul kindlasti ette kõrvalekaldeid graafikust, kui on vaja muude kiireloomuliste asjadega tegeleda. Tahaks siiski loota, et vähemalt tagantjärele õnnestub iga osa kohta midagi öelda.

Kirjutaks siis alustuseks veel natuke sellest, kuidas minust endast Buffy ja Joss Whedoni fänn sai. See ei juhtunud üleöö ja Buffyt ei vaadanud ma sugugi algusest peale. Selleks oli kolm põhilist põhjust:
1. Pealkiri ei äratanud erilist huvi.
2. Mul oli mingi seletamatu vastumeelsus Sarah Michelle Gellari isiku suhtes. Ei oskagi öelda, millest see tingitud oli.
3. Sarja näidati meil pühapäeva õhtul kella 6 ajal, aga sel ajal sõitsin tavaliselt bussiga Haapsalust Tallinna.

Mingil ajal hakkasid kordused mulle aga huvi pakkuma ja üheks esimeseks süžeeliiniks, mida nägin, oli kaheosaline Surprise-Innocence. Pärast seda vaatasin veel vahelduva eduga üht-teist, kuni kätte jõudis teise hooaja finaal: Becoming. Selles toimunu tabas mind täiesti ootamatult, sest Internet ja spoilerid ei olnud tol ajal veel minu teadvusse jõudnud. Küll ruttasin pärast osa vaatamist esimesel võimalusel uurima, mis edasi saab, teadmatus oli lihtsalt liiga tappev. Ja nii see algas. Vahepeal õnnestus kusagilt Soome pealt ära näha enam-vähem kõigi kahe esimese hooaja osade kordused, nii et kui TV3 pealt algas kolmas hooaeg, vaatasin seda juba kohe, kui osad eetrisse jõudsid, endamisi samal ajal tõlget kirudes, mis peaaegu kõik paremad killud kui ebaolulise tõlkimata jättis. Sellest tulenevalt olen ise teinud mõned Buffy tõlked (saadaval hästivarustatud kohtades), kusjuures sama tempoga jätkates peaks kõik osad olema tõlgitud aastaks 2200.

Asume siis aga julgesti teele tähtede poole.