Vampiiritapja Buffy 3. osas ei ole vaenlasteks enam vampiirid. Hoopis kisakoori liikmete hulgas, kuhu Buffy otsustab kandideerida, hakkab juhtuma veidraid õnnetusjuhtumeid. Osa pealkirja põhjal võib oletada, et mängus on… nõid?

Mark vaatas samuti osa ära ja tegi sedapuhku palju teraseid tähelepanekuid. See osa meeldis talle senistest kõige rohkem, ilmselt ootamatu süžeepöörde tõttu. Pean tunnistama, et esmakordsel vaatamisel lendasin samuti orki; asja tegelikku tagamõtet poleks osanud arvatagi. Samas on Nõid senistest osadest kõige selgem 90-ndate laps. Kisakoor? Olemas? Spordivõistlus? Olemas? 2 Unlimited? Olemas. Vähemalt mängis taustaks Twilight Zone, mitte Get Ready For This, sest seda kuuldes hakkab minu peas otsemaid kummitama Prepare for total domination… domination… domination… ja süvenemise võib mõneks hetkeks unustada. Väikese kõrvalepõikena viktoriiniküsimus: mitu Buffy näitlejat on allolevas videoklipis?

Kuid kolmanda osa juurde tagasi tulles võib selle suuresti jagada kaheks: täiesti geniaalsed kohad, näiteks Gilesi avakõne, mille vahele on ära eksinud paras kogus ballasti. Mark kiidab kõvasti oma ülevaates stsenarist Dana Restonit, aga kuna see nimi ei ütle suuremale osale Buffy fännidele küll mitte midagi, siis on põhjust kahtlustada, et Restonilt on tegelikult pärit jamad kohad ning paremad kohad kirjutas Whedon ise. Selles pole ju midagi uut: 90-ndate populaarse märuli Kiirus (Speed) stsenarist on ametlikult Graham Yost, aga märkimisväärne osa dialoogist pärit Whedoni sulest. Siin osas tulevad esimest korda mängu dr Gregory (William Monaghan), kelle karjäär sarjas jääb paraku lühikeseks, ning Amy Madison (Elizabeth Anne Allen). Alleni vastu ei ole mul muidu midagi, kuid kahjuks on ta ilmselgelt liiga vana, et 16-aastast mängida. Charisma Carpenter on isegi vanem, kuid mõjub millegipärast usutavamalt. Mine võta siis kinni.

Selle tulemusena kipub minu hinne kahe vahele jääma, aga võttes arvesse, et mulle meeldib, kuidas Catherine lõpus kurja välja manab, kaldub kaalukauss lõpuks siiski positiivsemale poole ja hindeks tuleb: 8/10.

Kommentaarides Marki lehel jäi mind taas häirima üks asi. Tundub, et suur hulk kommenteerijaid on vähemalt oma arust radikaalsed feministid, kelle elu mõtteks feminismi põhimõtetest kõrvalekaldeid otsida. Hammasrataste vahele on jäänud vaene Xander, kelle tegemised põhjustavad igal juhul pahameeletormi. Ükskõik, kas ta käitub naistega leebelt või karmilt, konkreetses olukorras on see alati vale lähenemine. Kuulge, kodanikud, olete te üldse mõne teismelise poisi läheduses viibinud? Kui üht kõigi aegade feministlikuma sõnumiga sarja hakatakse süüdistama vales lähenemises feminismile, siis olete te kas sarja või feminismi mõttest valesti aru saanud. Aga loomulikult on lihtsam teha mingit jaburat Bechdeli testi, mille alusel Cordelia väide, kuidas ta ostab kalleid asju mitte seepärast, et need on kallid, vaid sellepärast, et need maksavad rohkem (eelmisest osast), on feminismi võidukäigu musternäide. I rest my case.

Paneks siia lõppu veel selle Picardi pildi ka, aga teist päeva järjest ei viitsi.