Ja ongi kätte jõudnud viimase blogiteema aeg aines “Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad”. Selle nädala teemaks on ennustada, milline võiks veeb ja sotsiaalne tarkvara olla 5-10 aasta pärast.

Kui nüüd päris aus olla, siis on ennustamine üks tänamatu töö. Kui võtame näiteks Isaac Asimovi 50-ndatel kirjutatud raamatud robotitest, siis esinevad neis robotite kõrval sellised suuresti ajaloo prügikasti kadunud esemed nagu lintmaki lindid ja perfokaardid, sest tollal lihtsalt ei tuntud paremaid vahendeid info salvestamiseks. Internet ise tabas peaaegu kõiki justkui välk selgest taevast. Üks väheseid, kes midagi taolist üldse ette suutis näha, oli Jules Verne. Üllatus-üllatus. Sellepärast ongi igasugu ennustused hea võimalus ennast täiesti lolliks teha.

Interneti tulevik on samuti selline asi, mille kohta on raske midagi öelda. Mitmed kunagi kasutusel olnud protokollid (Usenet, Gopher jm) on tänaseks peaaegu unustatud ja kindlasti tulevad praegustegi asemele ükskord uued. WWW kadu on siiski üsna vähetõenäoline, selle populaarsus on lihtsalt liiga suur. Pigem on kiire arengu etapp lõpuks mööda saanud ja edaspidi võiks toimuda evolutsioon, mitte revolutsioon. Loodetavasti saavad Google, Facebook ja teisedki sellest aru ning ei kujunda oma keskkondi iga aasta-paari tagant radikaalselt ümber, et inimesed saaksid taas silm punnis peas otsida, kuhu asjad kadunud on. Näiteks leidsin alles praegu, seda postitust kirjutades üles, kuidas pääseb tänasel päeval Google’i pealehelt Google Analyticsi kontole, mis selle blogi külastusi analüüsib. Lihtsam on lihtsalt see fraas otsingukasti kirjutada, kui hakata järjekordselt mööda menüüsid surfama. Võib-olla tasuks see link bookmark‘ida, aga kes see viitsib.

Sotsiaalvõrgustike koha pealt arvan, et kui Facebook loorberitele puhkama ei jää, siis on neid üsna raske troonilt tõugata. MySpace’i stardipositsioon oli omal ajal tunduvalt parem, kuid nemad selle vea tegid ja praeguseks mäletavad seda vähesed. Ent kui inimesed siiski peaks Facebookist mujale kolima, siis arvan, et nende uueks koduks saab mingi täiesti uut laadi keskkond, millest me praegu midagi ei tea. Google+ võimalustesse ei tahaks väga uskuda, algselt liitus sellega küll palju kasutajaid, ent aktiivsus seal on võrdlemisi madal. Ahaa-faktorit, mis seda Facebookist küllaldaselt eristaks, lihtsalt pole. Ka Facebooki areng oli aeglane ning kui Google annab aega atra seada, siis, kes teab, vahest võiks sealt mõne aasta pärast isegi midagi tulla, kuid vähemalt seni on Google sarnaste projektide puhul sageli demonstreerinud kannatamatust ja oskust kiiresti juhe seinast tõmmata. Eks elu näitab, mis saab.

Ise loodan tulevikus näha eelkõige seda, et leevenevad tänase päeva karmid autorikaitsenõuded, luues sellega rohkem võimalusi arenguks ja koostööks. Kogukondlik mõistus (ingl k hive mind) on võimeline suurteks asjadeks, kui sellele üleliigseid piiranguid mitte seada.

Küll on selge, et viie aasta pärast kasutatakse netis surfamiseks tunduvalt vähem arvuteid ning rohkem mobiiltelefone ja muid vidinaid, millega tuleb sisu pakkumisel arvestada. See tuletab mulle meelde, et peakski lähemalt uurima, milline minu blogi mobiiliga lugedes välja näeb. Lisaks sureb Eestis välja kunagine esitegija rate, aga see ei üllata vist enam kedagi.