Vampiiritapja Buffy teise hooaja 22. ehk viimases osas peab Buffy järjekordselt päeva päästma, nurjates Angeli kava Acathla ellu äratada, ise samal ajal teda mõrvas kahtlustava Sunnydale’i politsei eest põgenedes. Olukord muutub pisut lihtsamaks, kui Buffy saab ootamatu liitlase.

Virgumise 2. osa puhul jään hindamisega pisut jänni, ehkki Marki lehelt võib muidugi lugeda enam-vähem ainult kiitvaid arvamusi. Kohe räägin, miks see nii raske on. Hoolimata sellest, et siin osas toimub terve sarja jagu südantlõhestavaid sündmusi, paistab mulle, et tegevus ei anna tegelikult terve osa mõõtu välja. Sellepärast lisab Whedon vahele ballasti, näiteks ilmub taas välja Whistler (Max Perlich), mis ei anna sündmustikule ausalt öeldes midagi juurde. Ja selliseid kohti on veelgi. Küsimus on selles, kui palju lõpplahendus seda kompenseerib?

Jah, see lõpplahendus… Kui keegi tõesti veel ei tea, millega see osa lõpeb, siis nüüd oleks väga hea aeg lugemine lõpetada, aga ma kardan, et see on üks neid hetki, mille mõju pole enam nii suur kui aastate eest. Kes nüüd enam mäletab, millal see täpselt oli, kuid kui ma Virgumist esmakordselt nägin, siis olin justkui panniga pähe saanud. Internet oli tollal tunduvalt vähem populaarne ja võrdlemisi algaja Buffy fännina polnud ma selle pealegi tulnud, et netist uurida, mis selles sarjas üldse toimub. Kuna vaatasin osa Haapsalus, siis kibelesin pärastpoole terve päeva Tallinna tagasi, et netti pääseda ja vaadata, mis edasi saab, sest üks osa ei saa ju ometi niimoodi lõppeda, et Angel saab oma hinge tagasi, aga Buffy on sunnitud talle sellegipoolest mõõga kõhtu torkama. Seega oli minu reaktsioon küllaltki iroonilisel kombel just selline, nagu Whedon eeldas. Iroonilisel kombel sellepärast, et tõeliselt “osava” turundusnipina teatas telekanal WB nädal aega enne osa esmakordset eetrisseminekut, et Angel saab järgmisel aastal isikliku sarja, seega loogiliselt võttes peab ta kuidagimoodi surnuist üles tõusma. Mina seda kõike tol hetkel aga ei teadnud ja selgitasin selle välja siis, kui olin ükskord arvuti taha jõudnud. Lisaks saadab toimuvat taas Christophe Becki südantlõhestav muusika, mida oleme varemgi kuulnud, kuid siin mõjub see eriti karmilt. Beck sai selle eest isegi Emmy, ühe Buffyle antud kahest Emmyst. Teise Emmy võitis Buffy samal aastal parima grimmi eest. Huvitav, mida see meile Emmyde kohta ütleb?

Vääks, ma tahan kalli.

Ent isegi teades, mis toimub, on see üks süngemaid asju, mida Joss Whedon üldse kirjutanud. Buffy kaotab lõpuks ju kõik: armastuse, pere, sõbrad, isegi koolist visati ta välja. Nagu ta ise ütleb: alles on jäänud vaid tema üksi. Sellest peab piisama ja Buffy meelest piisabki. Ta ei tea, et Willow püüab Angeli hinge taastada, sest Xander jätab selle edasi ütlemata. Arvamused selles osas, miks ta seda tegi, lähevad Marki lehelgi kardinaalselt lahku. Osad püüavad tema käitumist õigustada, osad mitte. Minu hinnang on selline: olgugi et maailmale võis see olla parem lahendus, sest Buffy annab võitluses Angeliga endast kõik, tõeline sõber niimoodi ei käitu. See, mida Xander tegi, on tõeliselt alatu ja siinkohal ma ei saa ega püüagi tema tegevust mõista. Eriti vihane olin muidugi osa esmakordselt vaadates, järgmistel kordadel lihtsalt tean juba ette, et nii läheb. Selles mõttes võib neist feministidest, kes iga tema sammu arvustavad, isegi aru saada, sest eelmainitu mõjutas väga tugevalt ka minu suhtumist Xanderisse. Hilisematel hooaegadel saab ta küll paremaks inimeseks, kuid ei oskagi öelda, kas ma olen talle lõplikult andeks andnud.

Mis veel? Spike saab (natuke) paremaks vampiiriks, Buffy ema saab teada, kes tema tütar tegelikult on, Gilesi piinatakse tema armastatud naise abil, Oz ütleb paar lauset, toimub mõõgavõitlus, dublandid torkavad silma… Paistab, et üht-teist siin osas ikkagi toimus, sestap on hinnegi 9/10.

Mida öelda teise hooaja kohta tervikuna? Tuleb tunnistada, et hooaeg oli väga ebaühtlane: siin on ilmselgelt palju suurepäraseid osi, kuid need vahelduvad keskpäraste või isegi kehvapoolsete osadega. Kui mu arvamus edasise vaatamise käigus ei muutu, siis jäävad ju kaks Buffy halvimat osa samuti just teise hooaega. Ma räägin teist, Pahad munad ja Kalamehed. Sellepärast ei saa kahjuks ka hooajale tervikuna anda kõrgemat hinnet kui 9/10, ehkki tahaks, väga tahaks.

Homne päev jääb õnneks vahele, sest täna kirjutab Mark sellest, mis tema arvates kolmandal hooajal juhtuma võiks hakata, aga ülehomme siis jälle uue hooga.

Snyder: Kui sa pole veel tähele pannud, siis Sunnydale’i politseinikud on erakordselt lollid.