Vampiiritapja Buffy kolmanda hooaja 14. osas peibutab Tapjaid Jõu pimedam pool ja Buffy hakkab vaikselt Faithi mõjule järele andma. Ent suure jõuga kaasneb suur vastutus ning meie kangelased peavad olema valmis oma tegude eest vastutama.

Toimuvat arvestades peaks Pahad tüdrukud mulle rohkem meeldima. Iseenesest on siin olemas kõik tõeliselt hea osa komponendid ning on näha, et tegijad, sealhulgas stsenarist Doug Petrie kavatsesid kirjutada midagi sellist, mis kedagi külmaks ei jätaks, kuid just seda Pahad tüdrukud teeb. Millegipärast ei haara see osa mind kaasa ja olen sunnitud jääma kõrvalseisja rolli. Üllatav, kuidas sünergia printsiip siin ei kehti ja mingi asi on tervikuna väiksem kui oma osade summa.

Vaatame, mis meil Pahades tüdrukutes siis on. Esiteks jõuab muidugi Inglismaalt kohale uus Valvur, kelle nimi on Wesley (Alexis Denisof). Tema perekonnanime kirjutatakse erinevates allikates erinevalt; mulle endale meeldiks rohkem variant Wyndham-Price, aga kuna Wikipedias on teisiti, siis lepime sellega, et ametlikult on tema nimi Wesley Wyndam-Pryce. Wesley teeb Buffy (ja Angeli) tegelaskujude seas läbi tõenäoliselt kõige suurema transformatsiooni, muutudes mõmisevast Valvurist esmalt erakust deemonikütiks, pärastpoole kangelaseks ja lõpuks antikangelaseks, kuid see kõik on tulevikumuusika. Esialgu on ta värskelt lahingusse saadetud Valvur, tugev teoorias, kuid lootusetult saamatu praktikas, mis peab meile veelgi meelde tuletama, kui eluvõõras Valvurite Nõukogu tegelikult on. Pahades tüdrukutes on Wesleyl muidugi väga tänamatu roll, sest hiljuti lahti lastud Giles on kõigile palju südamelähedasem kui uus kohmakas kuju. Ühelt poolt vastandab see Gilesi ja Wesley omavahel, kuid tuletab meile samas meelde, et sarja alguse Giles meenutas tegelikult väga praegust Wesleyt, seega pole tema tegelaskuju edasine areng sugugi uskumatu.

Lisaks on meil siin päris omapärane vastane: deemon Balthazar. Võrreldes nende deemonitega, keda Buffys enamasti näeme, on ta tunduvalt kaalukam, et mitte öelda paksem; koguni niivõrd paks, et istub veetünnis ning tema keha peab pidevalt niisutama. Balthazaril on mingi kana kitkuda ka Sunnydale’i linnapeaga ja sarja kangelased saavad esmakordselt teada, et linnapea polegi lahe rahvamees, kellena end näitab, haududes hoopis mingit kurja salaplaani. Tuleviku vaates on see positiivne, sest linnapea on lahe kurjam ja figureerib edaspidi rohkem kui ühes-kahes stseenis osa kohta. Tegelikult paistab see välja juba Pahades tüdrukuteski, kus tal on senisest suurem roll.

Kõik kulmineerub mõistagi sel hetkel, kui Faith tapab eksikombel abilinnapea Allan Finchi (Jack Plotnick), kes tuli tõenäoliselt Tapjatelt abi otsima, ehkki meil jääbki lõplikult teada saamata, mida ta nii valel ajal vales kohas tegi. Kuigi Pahades tüdrukutes see veel ei selgu, ei suuda Faith juhtunust õigeid järeldusi teha ja astub lõplikult allakäiguspiraalile. Võib-olla teevad sarja autorid siinkohal vea, püüdes Buffyt ja Faithi täielikult vastandada, pole ju Buffygi inimese tapmise patust prii. Näiteks viskab ta esimese hooaja osas Kari kurja valvuri hüäänide sekka. Jah, tema näol oli tegemist halva inimesega, kes lisaks veel hüäänide võimuses, kuid ta oli ikkagi inimene. Ent sedasorti arutelu on pigem järgmise osa teema, seega nentigem vaid fakti, et headest kavatsustest hoolimata jäi Pahades tüdrukutes midagi vajaka. 8/10

Eraldi tsitaat jääb seegi kord välja toomata, mainin vaid, et linnapea planeeritud tegevuste nimekiri, mille üks punkt näeb ette “haavamatuks muutumist”, on pärl omaette. Mitmed Marki lugejad arvavad sama.