Vampiiritapja Buffy neljanda hooaja 5. osas asub endiselt murest murtud Buffy alkoholismi teele, millega kaasnevad ebameeldivad tagajärjed. Xander ja Giles peavad ta õlle küüsist päästma, samal ajal kui Willow Parkeriga arveid klaarib.

Mark ütleb oma ülevaates, et Õlu pähh! on äärmiselt veider Buffy osa ning mul ei jää üle muud, kui temaga nõustuda, ent sellegipoolest ei paindu keel ütlema, et tegemist on halva osaga. See on lihtsalt… teistsugune. Vahest oleksin selle osa suhtes kriitilisem, kui ma poleks eelmisel nädalal vaadanud briti klassikalise ulmesarja Doktor Who (Doctor Who) kõige esimest lugu pealkirjaga Ebamaine laps (An Unearthly Child), mis puudutab samuti koopainimesi. Tegemist on küll 1963. aastal valminud asjaga, kuid Õlu pähh! on selle kõrval suur kunst, Emmy vääriline saavutus. See väide pole kusjuures sugugi õhust võetud, Õlu pähh! kandideeriski Emmyle. Fakt, mis on juba iseenesest üks elu suuri müsteeriume, kuid kategooriat vaadates saab üht-teist selgemaks. Äramärkimise vääriliseks peeti nimelt soengutegijaid.

Mõni ülevaade tagasi sai mainitud, et Vampiiritapja Buffy lugude moraal peitub sageli metafooride mülkas, nii et selle pealkirjas kõigile puust ette ja punaseks tegemine on päris huvitav alternatiiv. Tundub tõepoolest, et tegijate ainus mõte oligi tõestada alkoholismi kahjulikkust, mida normaalsed inimesed niigi teavad. Selles osas udjab Buffy Parkerile otseses ja meile ülekantud tähenduses malakaga lagipähe, et mõte ikka kõigile kohale jõuaks. Marki lehekülje kommentaaridest lugesin välja, et üks valitsusasutus toetas alkoholismi ja narkomaania teemat õiges valguses käsitlevaid sarju teatava rahasummaga, mistõttu Tracey Forbesi debüütstsenaarium ei tee katsetki vett hägustada, kuid iroonilisel kombel jäi sellest ikkagi väheks ja Buffy ei saanud mingit toetust. Lisaks pilatakse siin teatud inimgrupi kalduvust pseudointellektuaalset loba suust välja ajada, mis vähemalt mind kohutavalt häirib. Olen täheldanud, et alkoholi tarbides muutun isegi targemaks kui tavaliselt, ent mitte nii hullusti.

Lisaks muule toob Õlu pähh! rambivalgusse Veruca (Paige Moss), kellele Oz järjest rohkem tähelepanu pöörab. See Veruca Elamistingimustes vilksatamisega alanud liin saab järgmises osas nukra lõpplahenduse. Üht Buffy joomakaaslast mängib Kal Penn, kes Haroldi ja Kumari filmides osalemisega hiljem päris tuntuks sai. Samuti näeme taas ekraanil professor Walshi, kelle psühhoanalüüs juhatab toimuva sisse, juhuks kui muidu midagi ebaselgeks jääb. Stseen Rileyga tagab, et ta meil meeles püsiks, on ju tema näol tegemist Buffy potentsiaalse kavaleriga.

Kõike seda üle lugedes tundub tõesti, et Õlu pähh! väärib oma kohta Buffy halvimate osade esirinnas, kuid ometi on siin nii palju head: Xander oma tulemasina ja heade nõuannetega, Willow Parkerile kohta kätte näitamas, aga kõige rohkem siiski metsistunud Buffy. Sarah Michelle Gellar on tippvormis ja juba puhtalt selle pärast väärib Õlu pähh! üht lisapunkti hindele, mille teised koopainimesed allapoole kisuvad. 7/10

Tsitaatide asemel on täna pildid.

Beer Bad Buffy 1

Beer Bad Buffy 2