Vampiiritapja Buffy neljanda hooaja 6. osas muutub Veruca (Paige Moss) ja Ozi vaheline tõmme selgelt kahepoolseks, kuid kolm on juba seltskond. Kas Willow suudab Ozi kurja küüsist päästa või on kõik lõplikult kadunud?

Hingelt metsikute kõige koomilisem stseen on tiitrite eel, kui Spike hakkab järjekordset kurja monoloogi pidama, ent salapärased sõjaväeriietes tegelased saavad temast haisu ninna, teevad särtsu ning lohistavad ta kuhugi minema. Edasine on kõik üks suur hädaorg, mis pole just üllatav, arvestades, et käesolev osa pärineb taas Marti Noxoni sulest. Tõele au andes tuleb tunnistada, et ehkki saatus on Buffy ja teiste elu küll nöökinud, pole sedavõrd depressiivset osa juba mõnda aega näha saanud. Süüdi on mõistagi naine, kes muu, ütlesid ju juba vanad prantslased: otsige naist.

Kõnealune naine on Veruca, kes lisaks kõigele muule on moraalitu libahunt, mis selgitab tema ja Ozi vahelist keemiat. Veruca poolt mõjutatuna hakkab Oz tegema kahtlase väärtusega otsuseid, lukustades end näiteks ööseks Verucaga ühte puuri. Järgnevat orgiat meile õnneks väga põhjalikult ei näidata. Loomulikult satub Willow neile valel hetkel peale, mis on üks põhilisi Buffy südametemurdmise meetodeid; jäi ju Willow omal ajal Ozile täpselt samamoodi vahele. Haavunud Willow pöörab pilgu järjekordselt musta maagia poole, kuid suudab seekord veel kurjalt teelt tagasi pöörata. Järgmisel korral enam nii hästi ei lähe, sest ükskord prahvatab vimm, mis kogunend salaja.

Lõpuks jõuab Ozilegi kohale, et Verucast on ainult tüli, sellepärast likvideerib ta probleemi põhjustaja ülimalt brutaalselt. Stseeni mõjuvust vähendavad kahjuks naeruväärsed libahundikostüümid. See võib olla veel üks põhjus, miks mulle libahundilood eriti ei istu, näiteks Maggie Walsh kommenteerib, et tema pidas ründajaid esialgu gorilladeks, ja ega ta tõest väga kaugel polnudki. Eelmiste hooaegadega võrreldes on need kostüümid taas läbi teinud mingisuguse arengu, kuid kahjuks mitte paremuse poole. Üldiselt aga võib inimesele vatte ümber panna palju tahad, koera või hunti ta sellegipoolest ei meenuta.

Hingelt metsikud näitas, et Oz suudab enda libahundi poolt kontrollida vähem, kui arvab, millega ta seadis ohtu eelkõige Willow, aga ka teiste elud. Lisaks, nagu juba mainitud, haavas ta Willow’d oma tegevusega väga sügavalt. Sellepärast otsustabki Oz aja maha võtta ja minna eneseavastusretkele, mille käigus ta kellegagi kokku ei puutu, enne kui on asjades selgusele jõudnud. Tegelikult on kogu see jutt muidugi paras hülge möla, sest Seth Green oli oma tegelaskuju vähesest eetriajast tüdinud ja soovis vahepeal midagi muud teha. Niimoodi kirjutatigi Oz sarjast välja, kusjuures viimastes osades anti talle sõna tunduvalt enam kui varem, muuseas sai ta kirja isegi külalisesinemise sarjas Angel. Hingelt metsikud pole päris viimane kord, mil Ozi näeme, ent tema teekond teleekraanil on jõudmas lõpusirgele.

Ega muust polegi põhjust pikemalt rääkida. Riley tuletab jällegi meelde, et on positiivne kangelane, Buffy aga on Willow’le toeks. Maksimumpunkte Hingelt metsikud ei saa, sest Veruca jätab mind suhteliselt külmaks ja Ozi lahkumine tundub liiga tõtakas. Marki lehelgi kohtab selle osa kohta arvamusi seinast seina. 8/10

Buffy: Oz, praegu oleks õige hetk säilitada sulle omane rahu.