Angeli 8. osas saabub Los Angelesse pahur Buffy (Sarah Michelle Gellar), kes nõuab selgitust, miks Angel Sunnydale’is varjude keskel luusis ega oma nägu ei näidanud. Angeli kontorit rünnanud deemoni verel on aga ootamatu mõju.

Selle osaga saab lõpuks selgeks, miks oli nii väga vaja Angel Sunnydale’i komandeerida. Kuna Xander ei oska õigel ajal suud kinni hoida, siis tuleb hoolega hoitud saladus päevavalgele, Buffy saab teada, et Angel käis Sunnydale’is, ning tuleb Los Angelesse aru pärima. Mäletan sind igavesti on osa, millest saab Buffy ja Angeli armastuse luigelaul; pärast seda jõuab tegelaste elus tõepoolest kätte aeg edasi liikuda. See on nukker lugu, pilguheit, milline võiks olla Buffy ja Angeli suhe, kui Angel oleks jälle surelik ning otsustanuks langetada teistsuguse valiku. Juba kolmandas osas Pimedas nägime, kui väga Angelile meeldib ennast piitsutada, sestap pole üllatav, et Angel otsustab vampiirina jätkata. Pealegi seadnuks teistsugune valik sarja tegijad väga raskesse olukorda, seega ei saanudki Angel muule otsusele jõuda. Nüüd aga ei ole raskes olukorras mitte sarja tegijad, vaid Angel ise, kes peab igavesti mäletama, millest loobus.

Mäletan sind igavesti on esimene kahest Angeli osast, milles esineb külalisena Sarah Michelle Gellar ehk Buffy Summers. Gellar oli ise suur Buffy-Angeli armuloo pooldaja (või shipper, nagu tänapäeval moodsalt öeldakse), mistõttu nõudis Buffy ja Angeli viimane stseen paarina temalt emotsionaalselt väga palju ja ekraanilt paistabki välja, et toimuv pole vist tühipaljas näitlemine, vaid midagi enamat. Ehkki nende armulugu kippus aeg-ajalt läägeks muutuma (ega Mäletan sind igavesti ilmaasjata vihjet James Cameroni Titanicu-filmile ei sisalda), liigutab just see stseen minu hinnet palli võrra ülespoole, sest millegipärast mõjub ta erakordselt veenvalt. Ühtlasi kõlab viimast korda Buffy teisest hooajast tuttav armastuse teema. Nutma see stseen mind erinevalt Markist ja/või tema lehekülje lugejatest küll ei pane, kuid melanhoolseks teeb küll. Nii, korjan nüüd oma mehelikkuse riismed põrandalt kokku ja liigume edasi.

Kui Angeli süda deemoni verega kokku puutudes taas lööma hakkab, otsustab ta kohtuda Kõrgemate Võimudega (The Powers That Be), keda Doyle esindab. Kõrgemad Võimud ise jäävad tabamatuks, kuid selle asemel saab Angel kokku oraaklitega (Carey Cannon ja Randall Slavin), kelle käest ta hiljemgi nõu küsib. Just nemad otsustavad kella päeva jagu tagasi keerata ja anda Angelile teise võimaluse deemoniga arved klaarida, sedapuhku saatuslike tagajärgedeta. Ongi parem, sest Angeli katse surelikuna võitlust jätkata näib päris lootusetu. Vaevalt, et keegi, kes on saanud maitsta kangelase leiba, suudab pärast tavaeluga niisama lihtsalt leppida.

Loomulikult näidatakse meile ka Doyle’i ja Cordeliat, kuid Mäletan sind igavesti on siiski Buffy ja Angeli osa. Keskel jääb tegevus küll pisut venima, ent algus ja lõpp suuresti kompenseerivad selle. Julma romansi nukrast lõpust põhjustatud kurbusele tuleb ohtrasti lisa juba järgmises osas. 9/10

Oraakel 1: Astu meie ette, alam olend. Oraakel 2: Mida sa meile tõid? Angel: Kas pidin midagi tooma?