Vampiiritapja Buffy neljanda hooaja 11. osas seisab Buffyl ja Rileyl ees tõsine vestlus identiteedi teemadel. Vett tulevad segama kolm deemonit, kes kavatsevad järjekordselt Põrguvärava avada ja maailmalõpu esile kutsuda.

Pärast suuri sündmusi Vampiiritapja Buffys ja Angelis pole midagi üllatavat, kui neile järgneb vaheosa. Kes teab, vahest on termin “vaheosa” pisut ülekohtune, arvestades, et selles osas tuleb Buffyl ära hoida järjekordne maailmalõpp, kuid sellegipoolest jätab Hukkumisele määratud vaheosa mulje. Alustame sellest, et Buffyle väga ebatüüpiliselt on tal ametlikult kolm stsenaristi: Marti Noxon, David Fury ja Jane Espenson, kusjuures nimede vahel on ja-märk (&), mis tähendab, et tegemist on nende ühistööga. Usaldusväärsest allikast Wikipediast järele kontrollides ei suutnud ma põgusa vaatluse käigus tuvastada ühtki teist kolme stsenaristiga Buffy osa, ehkki mitteametlikult on Whedon ja teised päris paljusid käsikirju kahtlemata kõpitsenud. Öeldakse, et liiga palju kokki rikub hea supi ära, ja ehkki seda suppi ei saa otseselt rikutuks lugeda, jätab Hukkumisele määratud siiski ebaühtlase mulje.

Kõige häirivamalt jääb meelde Buffy ja Riley nägelemine; mitu korda näeme enam-vähem sama stseeni, kus Buffy keeldub suhet jätkamast, Riley aga omakorda keeldub Buffyt kuulamast. Marki leheltki sai lugeda selleteemalisi etteheiteid. Mind häirivad need stseenid eelkõige seepärast, et siin osas ei paista Buffy ja Riley vahel mingit tõmmet, seega on nende suhte pihta suunatud üldine kriitika vähemalt osaliselt õigustatud. Minu suhtumine Rileysse on positiivsem kui paljudel Buffy fännidel, kuid tuleb tunnistada, et teda kujutatakse sarjas üsna kõikuvalt, erinevalt näiteks Spike’ist, kes napsab parimad repliigid enamasti endiselt endale. Muide, kui jutt juba Riley peale läks, siis alates Hukkumisele määratust muutusid Buffy algustiitrid taas ning sinna lisandus Marc Blucase nimi. Blucase tähelend Buffys jäi siiski võrdlemisi lühikeseks ja juba aasta pärast samal ajal teda sarjas enam polnud. See on ilmselt üks näide, kus fännide kriitika aitas ebapopulaarse tegelase lahkumisele kaasa, kuid näiteks Dawni vihkajatel sellist õnne polnud.

Hukkumisele määratud pole aga tervenisti hukkumisele määratud, vastupidi, see on tegelikult päris hea osa. Üle hulga aja näeme taas Sunnydale’i (hävinud) keskkooli ja Põrguväravat, mis on meeldiv vaheldus ülikoolikeskkonnale. Kolm maailmalõppu plaanivat deemonit on küll suhteliselt igavad kurjamid, kuid hädaga käivad nemadki. Samuti astub ekraanile Willow’ vana tuttav Percy (Ethan Erickson), kes on vist viimaks unustanud oma kokkupuute vampiir-Willow’ga, igatahes meenutab ta pigem endist kui ümbersündinud Percyt. Osa lõpus avastab Spike, et talle pähe pandud kiip on intelligentne ja mitte igaühe löömine ei tekita valu. Teadmine, et tal on säilinud võimalus deemoneid tümitada, paneb Spike’i otsekui ümber sündima. Ja muud ju polegi õnneks vaja. 8/10

Spike: Mina ütlen, et lähme ja anname deemonitele tappa. Mis, Buffyta ei saa minna? Kas selles on asi? Araks lõite? Otsime ta üles. Ikkagi Väljavalitu. Tulge juba, vampiirid, urr… pahad. Lähme hävitame nad. Õigluse… ja kutsikate heaolu ja jõulude nimel. Lähme ja võitleme kurjusega! Lähme tapame midagi! No kuulge!