Angeli 12. osa kinnitab taas, et seks on saatanast. Seekord langeb lõksu Cordelia ja parema fantaasiaga inimene suudab kahtlemata juba pealkirja põhjal tuvastada, kuidas täpselt. Angel ja Wesley peavad päästma tema elu ning samal ajal leidma kurikaelad, kes selles kõiges süüdi on.

Näib, et nüüd, mil Doyle hakkab vaikselt ununema, läks sarja tegijatel vaim mõneks ajaks pealt ära, sest Lapseootel ei kuulu mingil juhul Angeli paremikku. Siin on küll palju väikseid positiivseid hetki, kuid üldiselt jätab Lapseootel siiski keskpärase mulje. Peab nõustuma Marki leheküljel avaldatud arvamustega, et üleloomulik rasedus on ulme- ja fantaasiasarjades liiga leierdatud ja igavalt käsitletav teema. Eelmise osa ülevaates mainisin, et millegipärast meeldib Angeli stsenaristidele ideede korduvkasutus ning Lapseootel ei ole viimane kord, mil Cordelia salapäraselt lapseootele jääb. Neljandal hooajal tingis selle küll Charisma Carpenteri rasedus päriselus, kuid sellegipoolest on tegu ühe nõmedama liiniga kogu Angeli ajaloos.

Selles osas on Cordelia rasestumises süüdi tuntud fotograaf Wilson Christopher (Ken Marino), kes esindab üht koleda välimusega deemonit. Üheöösuhte tulemusena on Cordelial juba järgmisel hommikul ees täiesti arvestatava suurusega kõht, milles kasvab seitse armast deemonibeebit. Kuna sünnitamine lõppeks tõenäoliselt surmaga, hakkab Angel otsima, kuhu kadus peasüüdlane Wilson Christopher ise. Stseen, milles Angel nad üles leiab ning teda ja tema kambajõmme füüsilist vägivalda kasutades õpetab, on minu jaoks osa tipphetk. Jah, isegi etem kui moment osa alguses, mil Wesley kirve seina sisse kinni lööb. Vahest vähendab kirvetöö efekti tõsiasi, et seda võib tiitrites korduvalt näha ja ühel hetkel kaotab ta seetõttu uudsuse.

Christopherile keretäis antud, seisab Angelil ja Wesleyl ees kohtumine deemoni endaga. Stsenarist Howard Gordonit tuleb tunnustada ebatüüpilise, vedelat lämmastikku kasutava lõpplahenduse eest, kuid deemoni enda välimus jätab pehmelt öeldes soovida. Deemonid näevad Buffys ja Angelis sageli kahtlased välja, võtame või näiteks Machida Buffy osast Sisalikuisand või mitmesugused madu-deemonid, nagu Sunnydale’i linnapea pärast muundumist, kuid selles osas nähtud haxili deemon on kahtlemata üks kahtlasemaid, meenutades rohkem 50-ndate Z-filmi kui 2000-ndate telesarja. See ei vähenda muidugi meie kolme peategelase tiimitööd deemoni kõrvaldamisel, ehkki tekitab vaataja pea kohale hetkeks küsimärgid.

Lapseootel lõpeb peaosaliste tõdemusega, et seks viib reeglina ebameeldivate tagajärgedeni, mida vähemalt Angel teadis juba varem. Käitumise põhjal võib eeldada, et samal arvamusel oli ka Cordelia korterikaaslane Dennis, ning nüüd peaks selles kindel olema Cordelia isegi, ent ometi ei takista see tal tulevikus samasse ämbrisse astumast. 6/10

Angel: Mulle tõesti ei meeldi, kui inimesed mind tulistavad.