Angeli 14. osas saadab Cordelia nägemus Angeli abistama peret, mille kena pealispinna all tundub toimuvat midagi kahtlast. Peagi selgub, et üks pereliikmetest on seestunud ja Ethrose-nimelise deemoni meelevallas, kuid kes täpselt: kas isa, ema, poeg või tütar?

Peidus naha all originaalpealkiri I’ve Got You Under My Skin on ühtlasi ühe päris tuntud laulu pealkiri. Olen varemgi maininud, et osade pealkirjad viitavad sageli popkultuurile, kuid õnneks ei pinguta Angeli tegijad sellega üle. Hakkasin hiljuti vahelduseks vaatama täiesti teist tüüpi sarja Grey anatoomia (Grey’s Anatomy) ja sealsed osade pealkirjad, mis haakuvad sisuga sageli väga ähmaselt, ajavad tõsiselt närvi. Ah jaa, kui mõni ei tea, siis iga viimane kui üks Grey anatoomia osa (vähemalt sinnani, kuhu oma vaatamisjärjega jõudnud olen) on nimetatud laulu järgi.

Aja jooksul saab selgeks, et Buffy ja Angeli tegijad on William Friedkini klassikalise filmi Vaimude väljaajaja (The Exorcist) suured austajad. Kui ma ei eksi, siis esimene vihje sellele peitus juba Vampiiritapja Buffy neljandas osas Õpetaja lemmik ja Angeliski on temale juba viidatud. Selleski osas on eksortsismil päris oluline roll ja Friedkini teos mainitakse taas nimeliselt ära. Õnneks pole Buffy ja Angeli puhul suurt põhjust karta, et tegijad tühipalja kopeerimisega piirduvad, seega ei ole tegemist haleda imitatsiooni, vaid võrdlemisi värske lähenemisega.

Peidus naha all sunnib Angelit muuhulgas tegelema ka Doyle’i küsimusega, millest ta seni oma tavapärase sünguse ja põrnitsemisega kõrvale on hiilinud. Kahjuks osutus Glenn Quinni sarjast lahkumine nii lõplikuks, et kohas, kus deemon tema häälega räägib, oldi sunnitud kasutama juba salvestatud fraasi osast Kangelane. Selline vanade klippide taaskasutus häirib mind kohutavalt ja kisub tähelepanu toimuvalt kõrvale, tuletades meelde, et tegemist on telesarja, mitte dokumentaalfilmiga. Sellega teenib Peidus naha all hulga miinuseid, ehkki sisimas võib mõista, miks tegijad ikkagi Doyle’i häält kasutada otsustasid, andes Angelile võimaluse minevikuga rahu teha ja keskenduda rohkem olevikule.

Kuna preester, kes poisi tegelikult deemoni valdusest pidanuks päästma, toimetab nüüd teispoolsuses, ja Wesley osutus liiga nõrgaks, saades kaela haavata (ette rutates olgu öeldud, et see ei jää tema puhul viimaseks korraks), peab Angel ise risti kätte haarama ja ladina keeles manama hakkama. Protseduur lõpeb edukalt, kuid deemonil õnnestub põgeneda ja lugu jätkub. Joss Whedon, kes muide pole Peidus naha all stsenarist, otsustas meid rabada veel ühe dramaatilise pöördega: selgub, et mitte poiss polnud Ethrose võimuses, vaid Ethros oli ise poisi võimuses, suutes tegutseda vaid siis, kui poiss magas. Jah, väikese Ryani (Jesse James) sees on hinge asemel tühi koht. Marki lehel arvasid mõned, et viimane pööre tundub liialt sulest välja imetud; mina olen kahevahel, ideel täiesti moraalitust inimesest pole viga, samas tundub see tõesti pigem puänt puändi pärast ja sellised asjad, nagu olen varemgi öelnud, mulle üldiselt eriti ei istu.

Osa lõpus ilmub minutiks välja ka uurija Kate ja Wesley vihjab esimest korda, et tema suhted isaga pole kõige lähedasemad. Tulevikus saame sellele ekraanilgi kinnitust. Kuna käesolevas ülevaates tundub esikohal olevat vingumine, siis võib Peidus naha all lõpphinne tunduda üllatav, aga kokkuvõttes kaaluvad positiivsed momendid negatiivse üles, andes tulemuseks: 8/10.

Cordelia: Mis nende vahe on? Müüja: 20 dollarit. Ja poleerimata puit. Cordelia: Näeb samasugune välja. Kas selle valmistasid pimedad Tiibeti mungad? Müüja: Tummad Hiina nunnad. Vaat see on käsitöö.