Vampiiritapja Buffy neljanda hooaja 16. osas on Buffy ja Faithi kehad vahetusse läinud ning Buffyt ootab ees pikk elu trellide taga, kui ta midagi ette ei võta. Kas ja kuidas õnnestub tal teisi veenda, et Buffy polegi Buffy?

Kes sa oled? on teine pool kaheosalisest loost, mis algas Selle hooaja tüdrukus, ja täpselt nagu eelmine osa, on seegi väga hea. Joss Whedon kirjutas koguni niivõrd hea käsikirja, et isegi Adam ei suuda sellest energiat välja imeda, kuigi korraks ta siiski nägu näitab. Kusjuures enamasti mulle need lood, mis vähegi pikemas ulmesarjas jällegi vähemalt korra esinevad ja milles kehad vahetusse lähevad, eriti ei meeldi, kuid nagu Kes sa oled? tõestab, siis probleem on olnud ilmselt pigem teostus kui idee ise. Näitlejatele on teise karakteri mängimine muidugi mõnus vaheldus, aga sageli unustatakse ära, et lisaks teise inimese nahas rumaluste tegemisele võiks toimuval mingi sügavam mõte olla.

Kes sa oled? on selge erand. Lisaks kehade vahetusse minemisele liigub ka neljanda hooaja üldine liin seitsmepenikoormasaabastega edasi. Seda, et Adam end näitab, juba mainisin, kuid lisaks hakkab ta oma plaanide elluviimiseks enda alluvusse vampiire koguma, ehkki endiselt näib tal (ja tegijatel) puuduvat selge idee, millised need plaanid täpselt on. Samuti öeldakse esimest korda otse välja, et Tara ja Willow’ vahel on midagi enamat kui sõprus, kuigi tähelepanelikud vaatajad said sellest muidugi juba varem aru. Buffy kehas Faith ahvatleb seksuaalselt Spike’i ning õhus on elektrit; on olnud varemgi, kuid mitte kunagi nii selgelt. Uuesti tuleb jutuks, millega Giles ja Joyce mõnda aega tagasi auto kapotil tegelesid. Ja nii edasi. Algustiitrites on muide väga armsalt öeldud, et Eliza Dushku mängib seekord Buffyt.

Samal ajal kui Faith püüab end üsna oskamatult Buffy sõprade seltskonda sobitada, mis tal tõele au andes niipalju ikkagi õnnestub, et keegi teda esmapilgul kahtlustama ei hakka, peab Buffy püüdma pääseda nende käest, kes teda vangistada tahavad. Vanglasse Sunnydale’i politseil teda küll viia ei õnnestu, sest vahele segavad eelmises ülevaates mainitud Valvurite Nõukogu härjad, kellel on Faithi suhtes teisi mõtteid. Hoolimata suurtest sõnadest ja tõsise näoga meestest suudab Nõukogu aga järjekordselt enda kompetentsuse kahtluse alla seada, sest Buffy suudabki põgeneda. Faith on vahepeal mõistma hakanud, et hea polegi võib-olla nii paha olla… hmm, sellest ei pruugi aru saada, sõnastame ümber: võib-olla polegi nii paha hea olla… ikka sama jama, proovime veel kord: võib-olla on parem olla hea, kui paha, sest sellisel juhul ootab sind kaaskodanike siiras tänu. Kahjuks ei saa ta igavesti Buffy kehasse jääda, sest Buffy tahab seda tagasi, ning Tara ja Willow on leidnud võimaluse kehad uuesti ümber vahetada. Nii ongi Faith oma kehas taas tagasi olles sunnitud Sunnydale’ist pettunult lahkuma. Kes teab, kuhu teda tee siit viib? Tundub, et mõni esmavaataja Marki lehel aimab…

Ühtlasi jõuab Vampiiritapja Buffy sari selle osaga poole peale, 72 osa on nähtud, 72 veel ees. Tahaks loota, et jätkub jaksu edasi kirjutada, sellised päevad, nagu tänane, mil tuleb valmis saada kaks ülevaadet, on ikka päris rasked, sest ega see kirjutamine ülemäära lihtne tegevus pole, kuid mulle endale tundub siiski, et aja jooksul on see hakanud pisut libedamalt minema ja jutukesedki tulevad pisut paremad, kui need kõige esimesed. Tsitaati täna pole, sest milline oleks üks õige ülevaade selle pildita? 10/10

Sarah Michelle Gellar as Faith