Vampiiritapja Buffy neljanda hooaja 19. osas naaseb Sunnydale’i kadunud poeg Oz, tuues kaasa rõõmusõnumi: nüüd suudab ta oma libahundi-loomust kontrollida ega sõltu enam täiskuust. Paraku satub tema tulek väga valele ajale.

Tore jada, milles Buffy ülevaated vaheldusid korrapäraselt Angeli omadega, saab nüüd rikutud, sest mingil üksnes talle teadaoleval põhjusel otsustas Mark vaadata neid osi just selles järjekorras, ehkki väga head põhjendust sellele pole. Arvestades, et järgmised kaks Angeli osa puudutavad üht Sunnydale’ist lahkunud värvikat karakterit, võib ehk mõista, miks talle seda soovitati, aga kuna arvamused nende kohta ilmuvad tema lehele niikuinii eri päevadel, siis oleks võinud ikkagi vanaviisi jätkata. Kuid mis parata, mina tegin selle projekti raames otsuse Marki graafikut täpselt järgida ning olen seetõttu samuti sunnitud teist päeva järjest Buffyst kirjutama.

Pealkirja otsustasin eesti keelde tõlkida sõna-sõnalt, mis sest, et new moon on maakeeli tegelikult noorkuu. Kahjuks ei kõla selline variant sugugi nii hästi kui Uue kuu tõus, pealegi, kui arvestada, et osa tegevus toimub täiskuu ajal, pole tal noorkuuga erilist pistmist. Samuti harmoneerub see hästi kunagise menufilmiga Musta kuu tõus (Black Moon Rising), kuigi inspiratsiooni osa nimetamisel ammutati järjekordselt muusikutelt.

Uue kuu tõusu stsenarist on Marti Noxon ja tõsisemad lugejad juba teavad, mida see tähendab: naljategemisele selles osas kohta ei ole. Vastupidi, kui vahepealsed osad pidasid negatiivsete emotsioonide tekitamisega piiri, siis Uue kuu tõus paneb masendusemootori taas täiskäigul tööle, tekitades vähemalt Marki lugejais suhteliselt depressiivseid mõtteid. Milles siis probleem? Loomulikult selles, et Oz tuleb tagasi täpselt siis, kui Willow’ ja Tara vahel on midagi susisemas ning Willow seisab nüüd nagu kits kahe heinakuhja vahel, teadmata, mida teha. Tara, kes seni sai Willow’ga suhtlemisest uut jõudu, on veendunud, et uus ja hea asi jääbki tema ellu tulemata, hakates seetõttu uuesti kokutama. Samas on sarja siseeluga kursis olijale ja siililegi selge, et Oz ja Willow on minevik ning tulevik kuulub Tarale, sest Seth Green teatavasti ei näinud oma tegelaskujul potentsiaali edasi areneda. Sellepärast lahkubki Oz Uue kuu tõusu lõpus Sunnydale’ist igaveseks. Kuuldavasti pidasid Whedon ja sõbrad küll plaani Ozile Angeli kuuendal hooajal paremat rakendust leida, kuid see hooaeg jäi igavesti helesiniseks unistuseks.

Paljude meelest kuulub Uue kuu tõus Buffy paremikku. Mina päris nii positiivne poleks, ehkki kahtlemata on tegemist hea osaga. Kahjuks kipub Ozi liini varjutama vajadus anda ekraaniaega Adamile ja Polügooni tegelastele, sest neljas hooaeg läheneb hoogsalt lõpule. Adam väga ei häiri ega energiat ei ime, kuid Polügooni pool ja libahunt Ozi kinnipüüdmine tundub pisut punnitatud, andes Buffyle taas põhjuse sõjaväelasi häirida ning Rileyle ettekäände kogu senine elu pikale lainele saata. Millegipärast ei teki kellelgi Buffy kaaskonnast isegi kahtlust, kuidas Spike’i mälu nii õigel ajal taastub. Võimalus, et Spike võinuks Adamiga kiibi eemaldamise suhtes kokkuleppele jõuda, ei tule kellelegi pähegi. Ilmselgelt pole tegelaste moto vähemalt sel hetkel Usalda, aga kontrolli. Ülejäänud tegevus õnneks suuresti kompenseerib need vajakajäämised.

Polügoonil on jälle uus ülem, pärast Maggie Walshi surma näivad need vahelduvat nii kiiresti, et ei jõua üles lugedagi. Selles ja paaris järgmises osas mängib karmi meest kolonel McNamara (Conor O’Farrell). Samuti on Uue kuu tõus märkimisväärne selle poolest, et osa algusest külalisosatäitjate nimekirjast leiab Robert Patrick Benedicti nime, keda meile üldse ei näidatagi. Põhitegijate puhul on see mõistetav, sest lepingud on sõlmitud, tiitrid valmis tehtud ja kui kellelgi mõnes osas kohta pole, siis pole mõtet hakata selle pärast lisavaeva nägema, aga nähtamatu külalisesineja on minu teada ikka üsna harukordne juhtum. 8/10

Adam: Skaudi ausõna. Spike: Sa olid skaut? Adam: Osa minust.