Vampiiritapja Buffy neljanda hooaja 20. osas hakkavad hooaja põhiteemad üheks tervikuks kokku tõmbuma ja Spike leiab lõpuks võimaluse näidata, et ta pole heade poolele üle tulnud. Kas Buffy ja teised taipavad seda õigel ajal?

Yoko faktor on oluliselt parem, kui ta tõele au andes olla tohiks. Tegelikult on ta koguni nii hea, et väärib maksimumpunkte, mida ma isegi Angeli Faithi-teemalistele osadele ei raatsinud anda. Ilmselt on headuse põhjus selles, et Spike otsustab lõpuks ometi härjal sarvist haarata ja varjutab täielikult Adami, kes peaks idee poolest olema hooaja peapaha. Nii mõnigi neljanda hooaja osa jätab mulje, et Spike on sellesse sisse kirjutatud üksnes lepinguliste kohustuste pärast, osaledes täpselt ühes stseenis, kuid kogu selle aja on meile näidatud, et Spike oskab väga hästi inimesi lugeda.

Just see omadus võimaldab tal võõrandumise hammasrattad tööle panna. Jah, neljanda hooaja põhiteema on võõrandumine, mis on ühtlasi ka Angeli üks läbivaid teemasid. Viitab ju osa pealkirigi kurikuulsale biitlite lahkuminekule, milles tehti süüdlaseks Yoko Ono, ehkki bänd oli lihtsalt oma aja ära elanud. Võõrandumise märke võis varemgi aimata, ehkki igaüks ei pruugi neid märgata või oluliseks pidada, kuid Spike’i oskusliku manipuleerimise tulemusena hakkavad kõik endas kahtlema. Giles tunneb üha selgemalt, et Buffy ei vaja teda, tal pole enam töödki; ta ei tee muud, kui istub päevad läbi kodus, lootes kuidagi kasulik olla. Xander ülikooli õppima ei läinud ja tunneb end seetõttu alaväärsena. Asjaolu, et teda igalt poolt võrdlemisi ruttu lahti lastakse, ei tee tema meeleolu sugugi paremaks. Buffy ja Willow elavad küll ametlikult ühes toas, kuid veedavad üha enam aega Riley ja Tara pool. Nii triivibki kolme esimese hooaja tuumikrühm üksteisest vaikselt eemale, mida Spike nende hirme veelgi võimendades ülimalt osavalt ära kasutab, jättes seda tehes veel ka mulje, et ta tõepoolest hoolib. Julm, väga julm.

Kõik kulmineerib sõnavahetusega, mille käigus Buffy leiab, et kõige õigem lähenemine on sõpradest loobuda ja üksi jätkata, kuigi oleme varem korduvalt näinud, et selline tee ei vii mujale kui rappa. Just sõbrad on Buffyl aidanud mitmetest rasketest olukordadest, kus teised Tapjad hätta jäänud, võitjana väljuda. Kes teab, vahest peaks ta pealtnäha võitmatu Adamiga võideldeski nende abile lootma?

Kuid Yoko faktor ei räägi ainult Spike’i mahhinatsioonidest. Täpselt nii, nagu Angeli eelmises osas Varjupaik lõi kutsumata külalisena kaasa Buffy, ilmub nüüd Sunnydale’i vabandust paluma Angel ise, pekstes muuhulgas läbi Buffy praeguse kavaleri Riley, mis teda Buffy silmis kõige paremasse valgusse ei sea. Angeli kaasalöömine Yoko faktoris on enam-vähem sama ebavajalik kui Buffy osalemine Angelis, kuid üldjoontes jätavad nende ühised stseenid siin siiski parema mulje. Samuti saab Adami käe läbi surma Riley sõber Forrest (Leonard Roberts). Lõbusamast küljest jääb meelde purjus Giles, eelkõige tema pehmekeelne hüüatus Tara ja Willow suhtest teada saades.

Yoko faktor lõpeb üsna ootamatult, kui Riley Adamiga kohtuma läheb, ja, häbi tunnistada, ma ei mäleta absoluutselt, mis põhjusel ta seda tegi või kuidas see järgmises osas lahendatakse. Õnneks pole ma ainus, vähemalt üks inimene Marki lehel on selle sündmuse samamoodi oma mälust täielikult kustutanud. 10/10

Spike: Inimese kohta, kes end Valvuriks nimetab, võiksid sa oma välisuksel rohkem silma peal hoida.