Angeli teise hooaja 4. osas kohtavad Angel ja tema kolleegid naist, kes kasutab raskest olukorrast pääsemiseks telekineesi ehk nagu Wesley tabavalt ütleb, “võimet mõtte jõul asju liigutada”. Wolfram & Harti advokaadid hauvad nii Angeli kui salapärase naise suhtes omi plaane.

Puutumatu on stsenarist Mere Smithi debüüt sarjas Angel, kuid järjekordselt väga tugev debüüt. Osa lavastaja on küll Whedon ise, mis tähendab, et tema roll oli samuti piisavalt oluline, kuid ilmselgelt jäi ta Smithi panusega rahule, sest viimatimainitu kirjutas Angelile veel päris mitu osa, erinevalt mõnest teisest, kellele debüüt jäi ühtlasi tema viimaseks kaastööks Whedonile. Puutumatu keskmes on taas kord üks naiivne maatüdruk, sedapuhku Bethany-nimeline (Daisy McCrackin), kellel avalduvad telekineetilised võimed, mida ta paraku kontrollida ei suuda, muutes ta seega kaaskodanikele ohtlikuks. Lähenemine, et tema võimete taga peitub lapsepõlves kogetud isapoolne seksuaalne ahistamine, on ehk pisut liiga mugav, vahest isegi klišeehõnguline, ent kõigest hoolimata see töötab. Ühtlasi pakuvad sarja eriefektimeistrid meile sellega seoses võimsa stseeni, milles purunevad peaaegu kõik Angeli vastselt omandatud hotelli aknad. Kõrvalepõige: kas hotell oli kindlustatud või milliste vahendite arvelt Angel need märkimisväärsed purustused enne järgmistes osades toimuvat kõrvaldab?

Puutumatu vaatab jällegi korraks Wolfram & Harti kulisside taha. Kui Lindsey motiividest sai juba esimesel hooajal päris hea ülevaate, siis Lilah’ kanda on seni suuresti jäänud üsna üheplaaniline kurja advokaadi roll. Selles osas näidatakse teda esimest korda koduses õhkkonnas, osutub ju just tema Bethany ainsaks “sõbraks” selles kurjas linnas. Temaatiliselt on Puutumatu seega sarja avaosaga Ingli linn üsna sarnane, kuid lõpplahendus siiski pisut positiivsem. Lilah’st on tema suurest kurjusest hoolimata isegi kahju, kui Bethany ta lõpuks läbi näeb, kuid võib-olla poleks siiski pidanud anonüümseid kurjameid vaest tüdrukut ründama saatma. Samas on selge, et ka Lilah pole tegelikult läbinisti kuri, ehkki Lindsey sisemised kõhklused paistavad nüüd ja edaspidi paremini välja. Kõige kõhedam kuju Wolfram & Hartis on hoopis Holland Manners, kelle pealtnäha sõbraliku suhtumise taga võib hoomata midagi sootuks hullemat. Siin saab tõmmata paralleele Sunnydale’i nüüdseks juba ekslinnapeaga, ent kui too oli kuri pigem selleks, et meelt lahutada, siis Holland Manners nalja ei mõista. Kes teab, vahest saigi just see talle saatuslikuks, kuigi ega lõbusus, tuleb tunnistada, Sunnydale’i linnapead hukust ei päästnud.

Lindsey jätkab ühes Wolfram & Harti kolleegidega ka Angeli mõjutamist Darla kaasabil, ehkki endiselt jääb segaseks, mida nad konkreetselt saavutada loodavad. Markil tekkis muide täpselt sama küsimus, eks paistab, kui hästi tegijad sellele vastamisega toime tulevad. Wesleyle, Cordeliale, isegi Gunnile tundub Angeli pidev voodis vedelemine, ent sellest hoolimata üha rääbakam olek järjest kahtlasem, kuid veel jääb teadmata, mis seda põhjustab. Õnneks leiab Angel magamise vahelt vähemalt piisavalt aega, et Gunnile tehtava töö eest tasu pakkuda, mis tähendab, et temast saab ametlikult Angeli detektiivibüroo töötaja. 10/10

Lilah: Ta on vampiir, kas tead? Bethany: Veider.