Angeli teise hooaja 6. osas lahkub nimitegelane hingeotsinguile kusagil pärapõrgus ja Wesley on sunnitud teda asendama, kuna lühikese jutu mehed ähvardavad Cordelia vastasel juhul mullatoidule saata.

Dramaatilised ja masendusest tulvil osad ei kuulu Jane Espensoni tugevate külgede hulka, nii on ka Inkognito suhteliselt lõbus vahepala suurlinna depressiivsest elust kõnelevas sarjas, kui muidugi võib lõbusaks nimetada osa, milles on kaalul pea kõigi peategelaste elud. Nimitegelane ise võib-olla pääseb pisut kergemalt, kuid pole temagi elu siin lust ja lillepidu. Espenson võib oma töödes nii märki tabada kui märklauastki kaugelt mööda põrutada, umbes nagu tänase osa peategelane Wesley, kui ta kontsentratsioon hajuma juhtub. Inkognito on enamjaolt siiski õnnestumine, ehkki negatiivsest küljest väärib minu meelest eraldi äramärkimist nõmedapoolne originaalpealkiri. Enamasti pole taolised kalambuurid kuigi teravmeelsed ja ei ole seegi kord erand, ent nüüd, kümmekond aastat pärast osa valmimist, on kahjuks muidugi hilja selle pealkirja suhtes midagi ette võtta.

Räägime nüüd Wesleyst, kellest saab just selles osas midagi enamat kui erakust deemonikütt. Fakt, et ta Angelit kehastades märkimisväärselt hätta ei jää, mõjub tema enesekindlusele äärmiselt positiivselt ning tulevikus hakkab temast kriitilistes situatsioonides senisest tunduvalt rohkem kasu olema. Vana Wesley pole samas kuhugi kadunud ja esialgu sõltub tema edu pigem õnnest kui sihikindlast tegutsemisest. Ühtlasi pakub Wesley kohmakus vaatajale hulganisti koomilisi momente, mille tipphetk on tõenäoliselt tema meeleheitlik tagasihüpe, kui selgub, et vampiir ei tohiks uksest niisama lihtsalt sisse lontsida, vaid peab kutset ootama. Selle kutse kehtivus on kusjuures niigi küsitav, sest kutsujaks oli suvaline turvamees, mitte tegelik majaelanik, aga jätame sellised ebakõlad, mida Angeli sarjas on ülearugi palju, praegu suurema tähelepanuta.

Miks Wesley siis Inkognitos Angelit mängima peab? Rikas magnaat Magnus Bryce (Todd Susman) “palkab” “Angeli” oma tütre Virginia (Brigid Brannagh) au ja väärikust kaitsma, et temaga midagi halba ei juhtuks, vähemalt mitte hetkeni, kuni see isa plaanidega sobib. Bryce’i head mõtted saavad aga tagasilöögi, kui selgub, et meeleheitlikult kaitstud Okasroosike on end ikkagi suutnud värtnaga torgata. Korduvalt. Sealhulgas Wesleyga. Marki kommentaarides toodi üsna õigustatult välja, et see on üks väheseid kordi Buffy ja Angeli ajaloos, kus seksuaalne aktiivsus toob endaga kaasa positiivse, mitte negatiivse tagajärje. Wesleyst saab mõneks ajaks isegi Virginia kavaler ja Brigid Brannagh osaleb külalisena veel päris mitmes Angeli osas.

Ajal, mil Wesley meeleheitlikult Angeli suurde mantlisse astuda püüab, mediteerib Angel ise sadu kilomeetreid eemal saladusliku teadjamehe T’ish Magevi (Art LaFleur) juures. Ei saa siingi läbi konksuta, osa keskel selgub, et teadjamees on isehakanu ja õige T’ish Magev ammu vaglaroog, kuid isehakanu on vaat et paremgi psühholoog kui teadjamees ise, küsides Angelilt mitmeid vaatajaid juba ammu huvitanud küsimusi. Näiteks miks sõidab ta Los Angeleses, linnas, mis on tuntud oma päikesepaiste poolest, lahtise autoga, olles ise vampiir? Või miks kannab ta pidevalt musti rõivaid (ja autogi on must), ehkki must neelab kõige paremini soojust? Angel peab vastamisega tõeliselt pingutama ning ega tema vastused kõige veenvamad ei ole, kuid aitavad meil teda siiski paremini mõista. 9/10

Angel: Mida sa Virginias tegid? Wesley: See pole praegu oluline.