Iga paari aasta tagant astun jälle sama reha otsa ja püüan lugeda eestikeelset tõlkekirjandust. Seekord osutus väljavalituks ametlikult täna ilmuv Arthur Conan Doyle’i Sherlock Holmesi memuaarid, mis mulle kui Eesti Päevalehe usinale tellijale juba mitu nädalat tagasi koju saadeti. Muidugi, kui eesmärk oleks tõeline krimiklassika sari, siis pidanuks Conan Doyle’ilt valikusse kuuluma Baskerville’ide koer või mõni teine pikem teos, mitte Sherlock Holmesi memuaarid, aga küünik minus arvab, et nende tõlgete autoriõigused ei kuulu Varrakule.

Kuid mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Praeguseks hetkeks olen lugemisega, mis ei taha sugugi edeneda, jõudnud alles 94. leheküljeni, sest tõlge ajab mind järjekordselt närvi, või nagu tänapäeval on moekas öelda: nörritab. Netiallikad väidavad, et see raamat ilmus eesti keeles esmakordselt 1993. aastal, aga kuna tiitellehe pöördel märgitakse tõlke autoriõiguse aastaks 2013, siis oleks olnud viisakas tõlge uuesti üle vaadata. Millegipärast kahtlustan, et seda pole tehtud.

Mis mind aga kõige rohkem hämmastab, on fakt, et selle raamatu on tõlkinud Krista Kaer, keda, nagu olen aru saanud, peetakse heaks tõlkijaks. On ta ju maakeelde ümber pannud Potteri-raamatud ja palju muudki. Sherlock Holmesi memuaaride tõlge jookseb samas kolinaga lati alt läbi ja minul oleks küll häbi sellise tõlke alla oma nimi kirjutada. Huvitav, kas tõesti pole keegi sel teemal varem sõna võtnud?

Hea küll, vaatame siis, mis mulle esimese 94 lehekülje jooksul silma on jäänud.

 

Ning-itamine
Konkurentsitult kõige rohkem häirib mind selle tõlke juures sõna ning liigkasutus. Kasutan seda mõnikord ehk isegi ülearu tihti, aga see, mis siin raamatus toimub, on juba naeruväärne. Viimati, kui kui keelereegleid vaatasin, ei olnud ja korduvkasutamine stiiliviga. Ning-ile sellist erandit mäletamist mööda ei tehta, kuid kõhutunde järgi hinnates esineb Sherlock Holmesi memuaarides keskmiselt üks ja kolme ning-i kohta. Võtame näiteks järgmise lõigu. Selles leidub lisaks ning-itamisele teisigi probleeme, aga neist allpool.

Ühel õhtul umbes kolmandal teeloleku nädalal oli arst tulnud vaatama ühte haiget vangi; ta pani käe tema koi alla ning see puutus vastu püstoleid. Kui ta oleks vait olnud, oleks ta võinud kogu meie ettevõtmise nurja ajada, aga ta oli närviline mehike ning hüüatas seepärast üllatunult ja läks näost nii kaameks, et vang mõistis ühe hetke jooksul, mis oli juhtunud, ning rabas arstist kinni. Enne kui mehike jõudis kisa tõsta, pandi talle tropp suhu ning ta seoti voodi külge. Ta oli tekile viiva ukse lukust lahti keeranud ning me tormasime sealt välja. Kaks vahimeest lasti maha nagu ka kapral, kes jooksis vaatama, mis on lahti. Kajutiukse taga oli veel kaks sõdurit, kes katsusid tääke püssi otsa kinnitada, sest näis, et nende püssid ei olnud laetud, ning nad lasti maha. Siis tormasime kaptenikajuti poole, aga kui me ukse lahti lükkasime, kostis seest prahvatus ning kapten lebas kajutis, ajud laiali Atlandi ookeani kaardil, mis oli laua külge kinnitatud, vaimulik aga seisis tema kõrval, suitsev püstol käes. Meeskond oli mõlemad kapteniabid kinni võtnud ning asi näis olevat otsustatud.

Kaheksa ning-i ja üks ja? No mis ma oskan öelda.

 

Asesõnatamine
Eesti keeles on pöördelõpud, mistõttu kasutame vähem asesõnu. Asesõnade liigkasutus jätab kohmaka mulje.

Näide: Kogu see vahejuhtum jättis mulle äärmiselt vastiku mulje ning mul ei olnud järgmisel päeval kahju Donnithorpe’ist lahkuda, sest ma tundsin, et minu sealolek tekitab mu sõbrale piinlikkust.

Paneme selle paremasse keelde, hoides ühtlasi kokku 12 tähemärki: Kogu vahejuhtum jättis mulle äärmiselt vastiku mulje ning mul polnud kahju järgmisel päeval Donnithorpe’ist lahkuda, sest tundsin, et minu sealolek tekitab sõbrale piinlikkust.

 

Liigne täis- ja ennemineviku kasutamine
Koolis õpetatakse varakult, et (korrektses) inglise keeles on ajavormide kasutus teistsugune kui eesti keeles. Kui eestlane ütleb näiteks: Ütlesin talle, mida ma temast arvan, siis inglane ütleb: Ütlesin talle, mida ma temast arvasin. Sellest tulenevalt tuleb inglise keelest eesti keelde tõlkides sageli ajavorme muuta. Siin ei ole seda tehtud.

Näide: Seega oli ilmne, et kunagi olid need tähed teile väga tähtsad olnud, kuid hiljem olite tahtnud neid unustada.
Parem: Seega oli ilmne, et kunagi olid need tähed teile väga tähtsad, kuid hiljem olete tahtnud neid unustada.

 

Mittevajalikud sõnalõpud
Eesti keeles võib käändelõpu teatud juhtudel ära jätta. Siin ei jäeta.

Näide: Sisse astuski keskmist kasvu, tumeda peaga, tumedate silmadega ja musta habemega mees, kellel oli juudi nina.

 

Lühivormi pole harv kasutamine
Sõnu pole, polnud jne kohtab harva. Enamasti kasutatakse pikemat varianti ei ole, isegi kohtades, kus see kõlab ebaloomulikult.

Näited: Donnithorpe’i näitelause eespool.
Oleksin vist tõesti minestanud, kui ma välja ei oleks läinud.
See teine asjaolu on Pinneri palve, et te ei ütleks oma töökohast lahti, vaid laseksite selle tähtsa ettevõtte direktoril oodata, et keegi härra Hall Pycroft, keda ta ei ole kunagi näinud, asub esmaspäeva hommikul kontoris tööle.

 

Segased, keerulised ja kohmakad laused
Näide: Nüüd te mõistate, mis tähtsus oli käekirjal, kui oletada, et teie asemel oleks ilmunud kohale keegi, kes oleks olnud hoopis teistsuguse käekirjaga, kui oli kirjutatud teie avaldus, siis oleks tema mäng muidugi kohe läbi olnud.

Kõlab nagu Salomon Vesipruuli looming, ainult komasid on rohkem. Selles “lauses” peaks olema vähemalt üks punkt, käekirjal järel. Originaalis muide leidubki seal punkt, millest eesti keeles on saanud koma. Üldse torkab silma komade ja põimlausete üleküllus. Miski ei keela näiteks Atlandi ookeani kaardil, mis oli laua külge kinnitatud kirjutamast kujul laua külge kinnitatud Atlandi ookeani kaardil. Lühem ja selgem.

 

Imelik sõnade järjekord lauses
Eesti keeles on sõnade järjekord lauses küll üsna vaba, aga mina olen aegade algusest olnud veendunud, et Maa all urus elas kääbik ja Kääbik elas maa all urus ei ole üks ja sama lause. Siin on sõnade järjekord aeg-ajalt samuti veidravõitu. Vt Donnithorpe’i lause.

Näide: Ta looberdas toast välja ning lahkus pool tundi hiljem meilt, jättes mu isa haletsusväärselt närveerima.
Parem: Ta looberdas toast välja ning lahkus meilt pool tundi hiljem, jättes (mu) isa haletsusväärselt närveerima.

 

Ebavajalikud sõnad
Tõlge kubiseb sellistest sõnadest nagu lihtsalt, just, parajasti, nüüdsama, see jne, mis ei anna tekstile sageli midagi juurde, lisades vaid ballasti. Nt Donnithorpe’i lauses on kindlasti mittevajalik üks kolmest: kas kogu, see või vahe.

Näide: Olen lihtsalt pisut endast väljas ning te peate minu käitumist just sellega seletama.
Parem: Olen pisut endast väljas ning just sellega tuleb minu käitumist seletada.

 

Väljendite otsetõlked
Näited: Seda oli mulle liiga palju ning ma ei suutnud midagi mõista. (It was altogether too much for me, and I could make no sense of it.)
Teate, tema vannub Londoni nimel ja mina Birminghami nimel, aga seekord võtan ma tema nõuannet kuulda. (He swears by London, you know; and I by Birmingham; but this time I shall follow his advice.)

Inglise keele mitteoskajad, mida teine lause tähendab?

 

Laused sisaldavad rohkem infot kui originaal
Ta osutas väikesele, hästi rõivastatud mustaverd mehele, kes teisel pool tänavat samas suunas tõttas. (He pointed to a smallish, dark, well-dressed man who was bustling along the other side of the road.)
Kui võitlus oli läbi, ei olnud laeval meie vaenlastest kedagi peale valvurite, kapteniabide ja arsti. (When the fighting was over there was no one left of our enemies except just the warders, the mates, and the doctor.)

 

Laused sisaldavad vähem infot kui originaal
Kahjuks saan tõlget võrrelda ainult netis rippuva Gutenbergi versiooniga, kuid lisaks puuduvale osale tõlgendab järgnev, meile juba tuttav lause toimunut ka muidu üsna loominguliselt.

Kajutiukse taga oli veel kaks sõdurit, kes katsusid tääke püssi otsa kinnitada, sest näis, et nende püssid ei olnud laetud, ning nad lasti maha. (There were two more soldiers at the door of the state-room, and their muskets seemed not to be loaded, for they never fired upon us, and they were shot while trying to fix their bayonets.)

 

Vananenud ja/või olematud terminid
Mitmes näites on juba esinenud sõna kapteniabi. Ometi on neid asjapulki minu mäletamist mööda kogu aeg tüürimeesteks kutsutud. Erialaterminid tunduvad üldse olevat tõlkija nõrk koht.

Näide: Meremehed olid vinnanud vööriraa ülestõusu ajal pakki, aga kui meie neist lahkusime, tegid nad purje uuesti lahti, ning et puhus kerge kirdetuul, siis hakkas parklaev meist aeglaselt eemalduma.

Minu põhjalik, Jules Verne’i teostel põhinev meremehekogemus väidab, et pole olemas sellist asja nagu vööriraa. Laeva esimene mast on fokkmast, mille küljes on fokkraa. Fokkraa küljes on fokkpuri. Kui puri on pakki seatud, siis on ta tõenäoliselt niigi lahti ja pole mõtet seda uuesti lahti teha, pigem keerati ta tagasi tuulde. Kinnine puri on rehvitud.

 

Möödatõlked
Näide: Wessexi karikas, 50 sovrinit igale, lisaks iga võidetud jala eest, 100 sovrinit nelja- ja viieaastastele hobustele. (Wessex Plate [it ran] 50 sovs each h ft with 1000 sovs added for four and five year olds.)

See näide on küll üsna ebaaus, sest küllap pole meist keegi 19. sajandi traavivõistlustel käinud, mistõttu on raske aru saada, mida Conan Doyle täpselt mõtles, ja komade puudumine teeb selle veelgi raskemaks. Aga eestikeelne lause on siiski väga segane, minu pea kohale tekkis suur küsimärk ja pealegi on tuhandest saanud sada. Sellepärast seadsingi endale eesmärgi välja selgitada, mis siin tegelikult kirjas on. Paneme kõigepealt paika kirjavahemärgid: Wessex Plate, 50 sovs each, h. ft., with 1000 sovs added, for four and five year olds.

Traavivõistlustest tean vähe, küll aga osalen aeg-ajalt pokkeriturniiridel, mistõttu oli kohe selge, et 50 sovrinit on tõenäoliselt osavõtutasu, millele korraldajad lisavad omalt poolt veel 1000. Lõpp on samuti selge, omavahel võistlevad nelja- ja viieaastased hobused. Jääb ainult salapärane h. ft. Tuleb tunnistada, et minu mõte liikus esialgu samuti jala kui pikkusühiku suunas, aga miski siiski ei klappinud. Pärast kolmveerandtunnist guugeldamist ja allaandmisele juba väga lähedal olles saabus lõpuks selgusehetk: h. ft. on lühend sõnadest half forfeit ja tähendab, et loobumise korral makstakse tagasi pool rahast. Ei mingeid jalgu.

 

Üleüldine lohakus
Traavivõistlusel osalevad järgmised hobused: Neeger, Rusikavõitleja, Desborough, Hõbelauk, Iiris, Rasper. Neli nime on tõlgitud, kaks mitte. Desborough on kohanimi, mida ei saagi tõlkida, aga Rasper? Vihje: rasp – teatav heli, -er – tegijanimi.

Gloria Scottis on olulisel kohal salakiri, mis esineb tekstis kaks korda.

Variant 1: Kõik ulukiliha tellimused on nüüdseks läbi. See metsaülem Hudson, kellest keegi rääkis, sai nüüd kõik kärbsepaberi tellimused. Päästa tuleb teie oma emafaasani ja poegade elu.
Variant 2: Kõik ulukiliha tellimused on nüüdseks juba läbi. See metsaülem Hudson, kellest keegi rääkis, sai nüüd kõik kärbsepaberi tellimused. Päästa tuleb sinu oma emafaasani ja poegade elu.

Nagu jutust selgub, peab iga kolmandat sõna lugedes saama järgmise mõtestatud teksti: Kõik on läbi. Hudson rääkis kõik. Päästa oma elu. Proovime.

Variant 1: Kõik on see. Kellest sai kärbsepaberi. Tuleb emafaasani elu.
Variant 2: Kõik on läbi. Hudson rääkis kõik. Päästa oma poegade.

Hmm.

 

Aitab vast kah, niigi sai igavene romaan kirjutatud. Lisan vaid seda, et need näited siin on vaid jäämäe veepealne osa, mägi ise on aga oi-oi kui suur.